Äri-, büroo- ja tootmishoonetel on lamekatus tavapärane ning sobilik. Tehniliselt on vimalik ka väikemaja lamekatus teha vastupidavaks. Katuse kuju valik sltub hoone kavandajast. Tuleb siiski silmas pidada konstruktsiooni töötingimusi, sest vead maksavad end kiiresti kätte. Lamekatuste projekteerimisel tuleb tähelepanu pöörata eriti katusekatte tihedusele, tuulduva tärindi ventilatsioonile ning vee äravoolule. Soojustus Lamekatus vib tarinduselt olla kahesugune: kas katuslagi (hoone ülemise korruse lagi ja katus moodustavad vaheruumita ühtse konstruktsiooni) vi pööninguga katus (lae ja katuse vahele jaab huruum). Lamekatus ehitatakse tavaliselt katuslaena. Lamekatuse soojustus vib paikneda katusekatte (hüdroisolatsiooni) peal v i all. Viimasel juhul on tegemist nn pööratud lamekatusega, mis veti kasutusele paarkümmend aastat tagasi. Pööratud katust kasutatakse kalli hinna tttu peamiselt krgetasemelistel
Pilt 7. Triivvõrkude kaasmõjud 2 (www.google.ee) 12 KOKKUVÕTE Ranna ja ookeanipüügil kasutatakse mitmesuguseid võrke: seisevvõrgud, triivvõrgud, raamvõrgud, ajuvõrgud(jõeujuvvõrgud ja mereujuvvõrgud),jne.Nendega püütakse sessoonselt liikuvat kala: räime, ahven, koha, särg aga ka latikas, haug, säinas, linask ,lesta jt. Üht ja sama liiki kala on meie randades püütud tarinduselt erinevate püünistega. Vaadeldi võrkude põhimõttelist ehitust ,püügile asetamise viise, kala nõudmist jne. Ja püünistega tehtavaid tarvilikke operatsioone. 13 KASUTATUD KIRJANDUS 1.Eesti Merehariduskeskus , 1996, ,,Rannapüük", Tallinn, lk 16-18 2.Inglisekeelne raamat *(õpetaja oma), lk 291-303 3.Ahto Järviku Slaidide materjal 4.http://web.zone
Vanemate hoonete olulise renoveerimise korral on vaja tõestada hoone vastavust energiatõhususe miinimumnõuetele. Nende arvutuste jaoks on vaja teada hoone välispiirete õhupidavust: õhulekkearvu q50, m3/(h·m2). Hoonepiirete õhupidavus on projekteerija või energiaaudiitori hinnata. Kui hoone õhupidavust ei ole mõõdetud või muul viisil tõendatud, tehakse vanemate korterelamute energiaarvutus õhulekkearvu baasväärtustega 6 m3/(h·m2). Kui on mõõdetud piisavalt suur kogus tarinduselt samatüübilisi hooneid, võib hoonepiirete õhupidavust hinnata nende mõõtmistulemuste alusel. Nii on võimalik energiaarvutustes kasutatava õhulekkearvu tõendada ka samatüübiliste hoonete mõõtmisandmete analoogia baasil. Sellisel juhul tuleb deklareeritud õhulekkearvu q50, dekl, juures arvestada ka mõõtmistulemuste hajuvust ja arvu ning selle võib arvutada valemiga 4.1: 3 2
annaabi.ee 
