2. Üldnõuded ahjudele 3. Ahjud soojamahtuvuse järgi 4. Ahjud materjali, lõõristiku ja kolde järgi 5. Kuidas laotakse kolde võlvi 6. Milliseid mörte kasutatakse potsepatöödes 7. Kirjelda umbsepõhjaga ja restkoldega ahjusid 8. Nõuded kolletele Üldnõuded korstente, ahjude pliitide, kaminate ja nende vundamentide ehitamisel Suitsukorsten on omaette ehitis, korstna ehitust ei saa siduda seinte või seinte tarinditena. Torusid, juhtmeid ja muid lõõride juurede mittekuuluvaid seadmeid ei tohi paigutada suitsulõõride sisse või nende külge. Korsten toetatakse vundamendile, et tagada korstna stabiilsus Korsten peab ulatuma üle läheduses olevate hoonete katuste Korstna kõrguste määramise põhimõtted: korstna ühenduslõõrid, olenemata arvust tehakse võimalikult vertikaalsed. Kui mingil põhjusel ei saa ühenduslõõre vertikaalselt paigutada on lubatud lõõri
tugevuse, külmakindluse, veepidavuse, sideaine, täitematerjali, struktuuri ja otstarbe alusel. Raskebetooniks nimetatakse betooni, mille mahumass on 1800-2500 kg/m3 kohta. Tihti nimetatakse raskebetooni lihtsalt betooniks, kuna see on kõige levinum betooni liik. Raskebetooni koostises võib leida erinevat sideainet, vett, peeneteralist täiteainet ja jämedateralist täiteainet. Ei pruugi, kuid võidakse lisada ka erinevaid lisaaineid. Raskebetooni kasutatakse eelkõige kandvate tarinditena erinevates hoonetes. Samuti võib seda kasutada ka teekattena, põrandateks, hüdrotehnilistes hoonetes jne. 1.20 Raskebetooni koostis 1. Sideaine Sideaineks on betoonis üldjuhul tavaline portlandtsement. Vahel võib portlandtsemendi asemel olla ka põlevkivitsementi või mõnd teist tsemendi eriliiki. Tsemendi tugevus peaks ületama soovitud betooni tugevust 2-2,5 kordselt. 2. Peeneteraline täiteaine Raskebetooni peeneteraliseks sideaineks on liiv. Liiva kvaliteet
annaabi.ee 
