Huumor aitab meil taluda seda olukorda. Kui me näeme puidust kirste, siis me naljatame, et need on seal meie jaoks. Kui keegi sureb, öeldakse, et ta viskas vedru välja. Teisiti me lihtsalt ei peaks vatu. Puhkusel olles ma tundsin, et ei suuda enam kohaneda tavalise eluga. Kodus oli kõik samamoodi nagu lahkudes, lehitsesin kunagi laenutatud raamatuid, mida ma tagasi ei viinud. Õudsaid mälestusi on liiga palju. Näen inimesi, kes pole sõjas käinud, kuid targutavad, kuidas seda võita. Nad ei mõista seda, mis sõjas tegelikult toimub, missugune on olukord rindel. Näen vanu istumas kõrtsides, oma elu elamas, näen noori lapsi mängimas tänavatel, just nagu meie varem. Kuid mis on saanud meie põlvokonnast, nendest, kes uhkusega otse koolipingist sõja poole marssisid? Vihma enam ei saja, ilm on nüüd kuum ja lämbe. On 1918 aasta suvi. Homme on oodata toidu saabumist
Sõjas on ikka langenuid, kuid kes oleks arvanud, et see algab sõbra surmaga. Midagi pole parata, sõda läheb edasi. Noortel sõduritel seisab ees veel palju katsumusi ning takistusi. Kord nad tulevad eesliinilt, kord nad lähevad eesliinile. Meelelahutuseks viskavad nad üksteise kulul nalja ja räägivad lollusi, mis nad elus korda on saatnud. Vahelduseks saab Paul puhkust ning sõidab koju ema juurde. Kodukoht on palju muutunud, seepärast on tal seal ebamugav. Kõik targutavad ja räägivad sõjast, kuid tegelikult ei tea nad midagi ning see ärritab Pauli. Peale puhkust sõidab ta õppelaagrisse, kus ta kohtab vene vange. Paul püüab tuua vähegi inimlikkust esile ning annab venelastele ema küpsetatud kartulikotlette. Pärast suurt puhkust peab Paul rindele naasma. Ta pakub ennast vabatahtlikult luuresalka. Luure ei kanna vilja, sest Paul jääb süvikusse lõksu. Natukese aja pärast hüppab süvikusse ka hirmunud vaenlane, kelle Paul kiirelt kõrvaldab
Kas sel ei olegi mingeid objektiivseid tunnuseid? Või on see nii endastmõistetav, et seda ei pea isegi põhjendama? Või äkki tõesti peabki see olema vaid tundeküsimus? Armastuse-suhe. Et sa kas armastad oma kodumaad või ei armasta. Nagu oma naist või meest. Ei ole ju vaja põhjendada, miks sa kedagi või midagi armastad, eks ole. Paraku on ka armastus filosoofiline küsimus, nagu ka näiteks elu mõte või Jumal või viimnepäev. Hea küll, võib ju ütelda. Las need filosoofid targutavad, mina armastan oma maad ja rahvast nii nagu ise tahan ja õigeks pean. Paraku ei ole ka see võimalik niisama lihtsalt. Mida see sinu maa ja rahva armastamine tegelikult tähendab? Mida või keda sa siis tegelikult armastad? Keegi ei armasta ju igat inimest oma rahva hulgast või igat kohta oma maal. Pealegi lisandub siia ju kohe juurde poliitika. Riik. Võim ja valitsejad. Kuidas sinu isamaa-armastus nendega seondub ja ühildub
VI. Puhkus ja õppelaager. Kohtumine vene vangidega. Paul saab puhkust ning ta sõidab koju. Kodus ootab teda haige ema, kes on väga mures ta pärast. Kodus saab Paul paljude mälestuste ohvriks, ta hakkab kahetsema, et üldse puhkuse võttis, sest see teeb asjad veel raskemaks. Ta tunneb, et ta ei suuda enam kohaneda tavalise eluga, sest ta on näinud nii palju õudusi.Inimesed, kes pole sõjas käinud targutavad, kuidas seda võita, see ajab Pauli närvi. Lõpuks saab puhkus otsa ning ta sõidab õppelaagrisse. Seal kohtab ta vene vange, kellest tal hakkab pika peale kahju. Ta annab neile isegi enda ema küpsetatud toitu. Paul on mures, et ta muretseb nende pärast isegi liiga palju, kuna nad on ikkagi tema vastased, samas ta saab aru, et ka nemad on inimesed ja ilma sõjata võiksid nad sõbrad olla. VII. Taas rindel. Halastamatu tapatöö.
Ujudes kohtavad nad 3 prantsuse naist üle jõe, öösel lähevad nad neile külla. VI. Puhkus ja õppelaager. Kohtumine vene vangidega. Paul saab puhkust ning ta sõidab koju. Kodus ootab teda haige ema, kes on väga mures ta pärast. Kodus saab Paul paljude mälestuste ohvriks, ta hakkab kahetsema, et üldse puhkuse võttis, sest see teeb asjad veel raskemaks. Ta tunneb, et ta ei suuda enam kohaneda tavalise eluga, sest ta on näinud nii palju õudusi.Inimesed, kes pole sõjas käinud targutavad, kuidas seda võita, see ajab Pauli närvi. Lõpuks saab puhkus otsa ning ta sõidab õppelaagrisse. Seal kohtab ta vene vange, kellest tal hakkab pika peale kahju. Ta annab neile isegi enda ema küpsetatud toitu. Paul on mures, et ta muretseb nende pärast isegi liiga palju, kuna nad on ikkagi tema vastased, samas ta saab aru, et ka nemad on inimesed ja ilma sõjata võiksid nad sõbrad olla. VII.Taas rindel. Halastamatu tapatöö. Jõudes taas rindele, peavad nad paraadi keisri ees
vaevaliselt.räägib tänaval õpetajatega,talle ei meeldi kodus, tahab tagasi rindele. tundis ta et tal ei ole seal enam kohta. Ta ei osanud kuidagi käituda ega olla, tundus, et millestki pole rääkida kodustega. Kodus saab Paul paljude mälestuste ohvriks, ta hakkab kahetsema, et üldse puhkusevõttis, sest see teeb asjad veel raskemaks. Ta tunneb, et ta ei suuda enam kohaneda tavaliseeluga, sest ta on näinud nii palju õudusi.Inimesed, kes pole sõjas käinud targutavad, kuidasseda võita, see ajab Pauli närvipeale puhkust sõidab P treeninglaagrissekus hoiti lähedal ka vene sõjavange. Paulil hakkab neist hale, sest need inimesed polnud ju milleski süüdi, et nad niimoodi peaks nüüd kannatama. Kuigi sõda käis juba täies hoos, ei olnud ta veel oma inimlikkust kaotanud, näeb enda õpetajat. Ta annab neile isegi enda emaküpsetatud toitu. Paul on mures, et ta muretseb nende pärast isegi liiga palju, kuna nad
Süsihappegaasi sisaldus õhus ületab peatselt kolmandiku võrra industriaalse ajastu eelse taseme. See erinevus on peaaegu sama suur, kui oli vahe viimase jääaja ja sellele järgnenu taseme vahel. Silmapaistvalt on kasvanud ka teiste kasvuhoonegaaside sisaldus. Seni ei ole midagi õudset juhtunud ning see süvendab tublide majanduse edendajate ülbet suhtumist rahvusvaheliste saastekokkulepete täitmisesse ja loodusteadlaste vennaskonna hoiatustesse. Seda enam, et viimased targutavad teoinimese meelest tühiste nüansside kallal. Kogu probleem ongi selles, et nii keerulist süsteemi, nagu kliima, pole võibolla põhimõtteliseltki võimalik ennustada. Kui praegune töörezhiim muutunud tingimustega enam ei sobi, siis läheb kogu kliimasüsteem läbi kiire muutlikkuse etapi uude suhteliselt stabiilsesse seisundisse. Seejuures on uusi võimalikke seisundeid mitte üks, vaid mitu ja need kõik võivad olla omavahel oluliselt erinevad. Käibivaid
annaabi.ee 
