Trend on tõusvas suunas... Peale mõne raamatu lugemist tekib hirmus tahtmine emotsioone kellegagi jagada ja üleüldse võiks ka oma hinnagu, emotsioonid vm lühidalt kirja panna, mitte ainult pealkirja ja autori. See aga ei osutunudki nii lihtsaks, kui oleks võinud arvata. Ma ei tea, mida ma siin täpselt kirjutan. Ilmselt mitte raamatuarvustusi. Lugemispäevikut. Aga mis see lugemispäevik tegelikult on? Uurin asja ja õpin targematelt. Lugemispäevik 1. Raamatu pealkiri, autor. 2. Miks valisid just selle raamatu? 3. Millest see raamat räägib (sisu)? 4. Milline mulje jäi raamatu algusest? Kas see kutsus lugema? 5. Kuidas sujus raamatu lugemine? 6. Kirjelda raamatu peategelast. Kas peategelase käitumine on usutav? 7. Kuidas raamat lõppes? 8. Milline on raamatu sõnakasutus? 9. Mis sulle kõige rohkem meeldis? 10. Mida uut said raamatu kohta teada? 11
Rohkem on teada usuosast, mis arenes välja 1500 eKr aarialaste poolt, kes vallutasid India loodeosa. Nende usku nimetatakse veeda usundiks, mis põhineb ohverdamisel ja pühade tekstide veedade endasiandmisel. Veedad koosnevad neljast tekstikogumikust, mis sisaldavad igavesi tõdesid ehk seda, mida on peetud juba vanemate usuliste poolt ainuõigeks. Hiljem on lisandunud ka ruti tekstid, mis otsetõlkes tähendavad õpetust "nii on kuuldud" ehk teisisõnu targematelt inimestelt kuuldud õpetused. On olemas ka smriti õpetused, mis taaskinnitavad ruti tekste. Otsetõlkes võib nende kohta öelda: "see, mida mäletatakse". Smriti tekstide hulka kuuluvad ka hindude pühad eeposed "Ramajana" ja "Mahabharata". Veedade usundit iseloomustavad loodusjumalad ja jumalannad, näiteks Rudra ja Indra. Kuna Indias on pikka aega eksisteerinud kastisüsteem, on just usk aidanud madalama kastielanikel kergemini toime tulla. Hindud
Ta eeldas, et · inimese hinges on teadmisi, millest inimene on teadlik. Ei, sellisel juhul pole vaimset sünnitusabi enam vaja. · inimese hinges on ekslikke arusaamu, millest inimene ei ole teadlik. Ei, sellisel juhul oleks vaja sokraatilist irooniat, mitte sünnitusabi. · inimese hinges on teadmisi, millest inimene ei ole teadlik. Platoni tunnetusteooria kohaselt on tunnetamine selle meeldetuletamine, mida · ta on raamatutest lugenud või targematelt inimestelt kuulnud. Ei, ainuüksi lugemisest ja kuulamisest ei piisa. Sellest arusaamine on tunnetus ning see on Platoni arvates millegi muu meeldetuletamine. · inimese hing on eelmises elus kogenud. Ei, nii see pole. Eelmistest eludest võib Platoni tunnetusteooria kohaselt rääkida küll, kuid tunnetus ei lähtu neis kogetust. · inimese hing on n-ö näinud ideede maailmas enne esimest kehastumist.
annaabi.ee 
