süüa mõni mar ikäbi. KADAKAPUIT Puit on peenetoimeline ja elastne, raske ja tihe, puit on omapärase meeldiva l õhnaga. Kadakapuitu ei taha koi ega m ädanda mädanik. Puit sisaldab pisikuid h ävitavaid aineid, seep ärast valmistati kadakast kulpe, piimal ähkreid, õllekappasid ja muid toidunõusid. Hea oli ka see, et kadaka puit ei andnud toidule mingit kõrvalmaitset. TUNTUIMAD KADAKAD praeguseks kuivanud Taressaare kadakas Viljandimaal(vanim) Raplamaal Metskülas Lokuta talu lähedal põllul (jämedaim) Kernu kadakas Kernus(olemas legend)
ainult osal puudest (emastaimel), teistel pole neid kunagi. Tähelepanuväärseimad isendid Kadakaid, mille ümbermõõt ületab meetri, on Eestis praegu teada 29. Kõige rohkem, koguni üheksa neist, kasvab Harjumaal, Rapla maakonnas on teada neli, mujal juba vähem. Varasemast ajast on andmeid veel 28 nii jämeda kadaka kohta, kuid enamik neist on kuivanud. Mõned said hukka 1967. aasta augustitormis, mõne on hävitanud inimkäsi. Eesti üht vanimat, praeguseks kuivanud Taressaare kadakat Viljandimaal peeti kuni 600- aastaseks. Tüve jämeduselt Eesti suurim kadakas kasvab teadaolevalt Rapla maakonnas Metskülas, Lokuta talu lähedal põllul. Tüve ümbermõõt 201 cm. Jämedaim Jõessaare kadakas kasvab Viljandimaal Paaksima külast paar kilomeetrit lõunas endise Jõessaare talu heinamaal. Kadaka tüve ümbermõõt on 184 cm. Mõningate andmete kohaselt 223 cm. Võimalik, et see on kokku kasvanud mitmest harust. Elujõuline puu (kõrgus 10,7 m) on ümbritsetud taraga.
kuni stepialadeni, idas Taiga-Baikalini, esineb samuti kogu Põhja-Ameerika mandril alates 37. põhjalaiuskraadist. Väga külmakindel, mullastiku suhtes vähenõudlik. Juurtel esineb mükoriisa. Paljuneb põhiliselt seemnest. Harilik kadakas on ka väga pikaealine ja kasvab aeglaselt. Vanuselt ei ole teadaolevad vanimad kadakad jäänud palju alla eakamaiks peetud tammedele (arvatakse, et harilik kadakas võib kasvada tuhandeaastaseks): Eesti üht vanimat, praeguseks kuivanud Taressaare kadakat Viljandimaal peeti ligi 600-aasta vanuseks (vrd Põhja-Ameerika lääneosas kasvava kaljukadaka J. scopulorum mõned isendid on isegi rohkem kui 3500 aastat vanad; samuti võivad mõned turkestani kadakad (artsad) J. turkestanica Kesk-Aasias Tjan-Sani ja Pamiiri mäestike artsametsades olla vanusega kuni 3000 aastat). Esineb mitmeid vorme. Eestis on harilik kadakas tavaline kõikjal, kasvades peamiselt alusmetsapõõsana männikutes. Varjutaluvana täidab ta kaunilt puudevahelisi
annaabi.ee 
