Puud olid raagus. Jõed hakkasid jäätuma. Tuulevaikust häirisid aeg-ajalt ägedad iilid, mis märkisid hingede parve möödumist. Hinged liikusid tavaliselt hulgakesi koos. Nende tõstetud tuult nimetati hingetuuleks. Tormiilm tuleb aga hingede rändamisest, elav liikumine sünnitab tuult ja tormi. Oma suguvõsa kunagisi liikmeid austati väga. Kodusid külastavaid hingesid võeti vastu nii, et neile valmistati paremaid toite (eriti lihatoite) ja pruuliti õlut ning viidi kausiga tarepealsele või mujale (rehe alla, sauna, aita). Eriti oluliseks roaks oli puder, mis kindlasti ei tohtinud muude toitude seast puududa. Usuti, et hinged võivad süüa juua ning neil on vaja saunas käia nagu inimestel ikka. Suur oli rõõm, kui hingedele viidud toit oli vähenenud, sest see oli märk, et hinged on annid vastu võtnud ja võis loota ka nendepoolset heldust ja armu. Neilt oodati nähtamatut abi ja tuge. Hingedelt paluti, et nad ka edaspidi põldu ja karja kaitseksid ning hoiaksid
Lõuna-Eestis mäletati veel saja aasta eest, et kodusid külastavatele hingedele tuli saun kütta, saunaviht ja soe vesigi lavale valmis panna. Komme ise aga on nii vana, et pidime olema siis veel rahvaks kujunemata, segi balti hõimudega samasugune on olnud hingede vastuvõtt Lätis. Saunakütmisest hingedele on teateid soomlastelt, karjalastelt ja liivlastelt ning kaugemateltki keelesugulastelt. Hingedele on toitu pandud kõrvalisse kohta, enamasti tarepealsele. Lätlastel on hingedele toidu panemise päevaks olnud simunapäev (28. okt.), eestlastel mingi nädalapäev, näiteks neljapäev mitme nädala jooksul. Oodatavaid kutsuti nimepidi toite maitsma, vabandati, et paremat pole pakkuda, ja kui hingesid jälle ära saadeti, pöörduti nende otsekui elavate poole, et nad ka edaspidi põldu ja karja hoiaksid ja et nad läheksid ära teed mööda, mitte otse üle väljade ning rukkioraste.
annaabi.ee 
