Talvel magab ta talveund maa-aluses urus kännujuurte all. Pähklinäpid toituvad pähklitest, tammetõrudest, mitmesugustest marjadest ja putukatest. Peamise osa toidust moodustavad siiski taimed. Enne talveunne jäämist kaalub muidu umbes 20 grammi raskune loom peaaegu 40 grammi. Talveuni kestab tal oktoobrist maini. Sel ajal kaob ta aktiivsus täielikult ning kehatemperatuur alaneb tugevalt. Pähklinäppidel esineb ka suvel õhutemperatuuri langemisel alla 15 °C talveune taolist tardumust. Sigima hakkavad pähklinäpid kevadel. Tiinus kestab neil kolm nädalat. Seejärel sünnitab emasloom 3...5 (harva 2...9) poega. Eestis on tõenäoliselt üks pesakond juunis või juulis, mujal kaks pesakonda aastas. Pojad on suhteliselt hästi arenenud ja silmad avanevad neil juba ühe päeva vanuselt. Imetatakse poegi kuu aega. Vanemate juurest lahkuvad ja iseseisvat elu alustavad noored pähklinäpid pooleteise kuu vanuselt. Sigima hakkavad järgmisel kevadel
Talvel magab ta talveund maa-aluses urus kännujuurte all. Pähklinäpid toituvad pähklitest, tammetõrudest, mitmesugustest marjadest ja putukatest. Peamise osa toidust moodustavad siiski taimed. Enne talveunne jäämist kaalub muidu umbes 20 grammi raskune loom peaaegu 40 grammi. Talveuni kestab tal oktoobrist maini. Sel ajal kaob ta aktiivsus täielikult ning kehatemperatuur alaneb tugevalt. Pähklinäppidel esineb ka suvel õhutemperatuuri langemisel alla 15 °C talveune taolist tardumust. Sigima hakkavad pähklinäpid kevadel. Tiinus kestab neil kolm nädalat. Seejärel sünnitab emasloom 3...5 (harva 2...9) poega. Eestis on tõenäoliselt üks pesakond juunis või juulis, mujal kaks pesakonda aastas. Pojad on suhteliselt hästi arenenud ja silmad avanevad neil juba ühe päeva vanuselt. Imetatakse poegi kuu aega. Vanemate juurest lahkuvad ja iseseisvat elu alustavad noored pähklinäpid pooleteise kuu vanuselt. Sigima hakkavad järgmisel kevadel. Keskmiselt
Ühiskondlikud klassid on suured inimgrupid, mis erinevad üksteisest neile mingis tootmisviisis kuuluva koha poolest, samuti suhetelt oma tootmisvahenditega. Riik on majanduslikult valitseva klassi poliitiline organisatsioon, mille eesmärk on kaitsta olemasolevat ühiskondlikku korraldust ja suruda maha alamater klasside vastupanu. Sotsiaalse konflikti teooria ühiskondliku arengu kõige olulisem tegur on sotsiaalne konflikt. Konfliktid aitavad ära hoida sotsiaalse süsteemi tardumust ja sotsiaalsete vahekordade stagneerumist püsivatesse vormidesse. Konflikt on vastupanuväljendus igasugustele ühsikonnas toimivatele alluvus- ja valitsemissuhetele. Massiühiskonna teooria Kaasaaegne tehnikaühiskond nivelleerib inimese isiksust, muudab ta sotsiaalse struktuuri mehhaaniliseks osaks, mis juhindub oma käitumises emotsioonidest ja soovist sarnaneda kaasinimestega. Tehniliselt arenenud ühiskonnas nõrgenevad traditsioonilised sotsiaalsed ja kohalikud sidemed inimeste vahel
annaabi.ee 
