(4-6) stratovulkaanid, (4) vulcano, (5) pelee ja (6) pliniuse tüüpi Vulkaanide paiknemine võrrelduna laamade piirjoontega. Vulkaanide paiknemi ja laamade pirjooned on omavahel nihkes. Näiteks Lõuna-Ameerika laamde piirjoned ja vulkaanide ahelik on kontinendil. Naska laam sukkeldub Lõuna-Ameerika laama alla, vahel Subdukjtsiooni vöönd ja kondidnendil koht kus soojusvoog ülesulanud kõik kivimid ja jõuab maapinnnale. 11. Magma tüübi, happelisuse, tardumistemperatuuri, viskoossuse ja vastavate vulkaanide ohtlikkuse vahelised üldised seosed, erijuhud (nt auruplahvatused, gaasipilved jne) Rüoliitne SiO2 70% 785 0C kõige väiksem Andesiitne 58% 1000 0C väiksem Basaltne 48% 1250 0C suurem Mida suurem on SiO2 sisaldus magmas seda hapelisem on magma, selle tardumis temperatuur on väiksem. Viskoosus suureneb ka SiO2 sisalduse kasvamisega. Kui magma ei liigu kiiresti,
kuigi kasvuoptimum on 5 10 C. Psührotroofideks nimetatakse baktereid, mis on 13 võimelised madalal temperatuuril kasvama, kuid kasvuoptimum on sarnane mesofiilsetele bakteritele. Psührofiilid on kohastunud madalal temperatuuril kasvama, muutes membraani koostist voolavamaks. Psührofiilide membraan koosneb peamiselt küllastumata rasvhapetest, mis langetab membraani tardumistemperatuuri. Mõnel psührofiilil, eriti iseloomulik Antarktika liikidele, on membraanis polüküllastumata rasvhapped, mis pole prokarüootidele iseloomulikud rasvhapped. Küllastumata rasvhapete küllastumisel membraani tardumistemperatuur tõuseb ning membraan on voolav kõrgemal temperatuuril nagu mesofiilidel. (Taimeõlid on rikkad küllastumata rasvhapete poolest, või küllastunud rasvhapetest. Sellest johtuvalt on õli toatemperatuuril vedelas olekus, või tahkes