detailide otspind pöörisvoolude toimel. Kõrgsagedusvool liigub detaili ühte serva pidi kuni keevituspunkti ja läheb seal üle vastasservale ning väljub metallist libiseva kontakti kaudu. Keevitatavate torude sisse on asetatud ferritterasest südamik mis piirab voolusid torusiseküljel. Induktsioonkeevitust kasutatakse torude keevitamisel. Induktsioonkeevitust iseloomustab suur keevituskiirus- kuni 150m/min. 11. Mehaanilisel energial põhinevad keevitusprotsessid. Tardfaaskeevitus, hõõrdkeevitus, plahvatuskeevitus, ultrahelikeevitus, difusioonkeevitus. Mehaanilisel energial põhinevad keevitusprotsessid kuuluvad reeglina tardfaas- keevituse hulka. Tardfaaskeevituse all mõeldakse keevitusprotsesside rühma, kus detailide ühendamine toimub allpool materjalide sulamistemperatuuri, ilma põhimetalli märkimisväärse kuumutamiseta survejõu rakendamise toimel. Võimalik ühendada erinevaid metalle. Tardfaaskeevituse all mõeldakse keevitusprotsesside rühma,
9. MIG/MAG ja käsikaarkeevituse erinevus? Käsikaarkeevituse puhul ei kasutata kaitsegaasi, nagu MIG/MAG keevituse puhul. Tootlikus on käsikaarkeevitusel väiksem, kui MIG/MAG keevitusel. MIG/MAG keevitusel on õmblused paremad, kui käsikaarkeevitusel. MIG/MAG keevitamisel ei teki räbu. Käsikaarkeevitust saab kasutada ks välitingimustes, erinevalt MIG/MAGist. 10. Kümkeevitus- pm surutakse materjaid kokku; on tardfaaskeevitus suurte survete ja sellega kaasnevate plastsete deformatsioonide kasutamisega. Kasutatakse plastseid materjale Cu, Al, Ni, Au, Ag, Zu keevitamiseks, materjalide paksus 0,2...0,15 mm. 11. Hammasrataste töötlemine- töödeldakse freesiga, iga hammas eraldi, tegui lihtsa pingiga, väike täpsus ja kvaliteet. 12. Põkk-keevitus- materjalid on ühes tasapinnas 13. Metalsete pulbrite tootmine mehaanilisel meetodil- malmid kõrgahjudes, titaani saadakse:
annaabi.ee 
