kultuurkihid, st inimesed olid rändava eluviisiga. Arvatavasti muutusid väiksemaks ka kollektiivid ise. Mesoliitikumist on teada nii suuri kui väikeseid kalmistuid, maetud on nii asulatesse kui neist väljapoole. Tihti on matuste juures kasutatud ookrit. Panusteks nii tööriistad kui ehted. Kui matus tehti asulas, siis on sageli maetud elamusse. Kadusid kunstitööd, välja surid mammutid. Enamikus Lääne-Euroopa maades jagunes mesoliitikum Azil´ ja Tardenois kultuuriks. Nimetused tulevad Prantsusmaa leiukohtadest. Asulakihad olid suhteliselt nõrgad, leide suhteliselt vähe asustus oli liikuv, kasutati ajutisi peatuspaiku. Asulakohad olid ka mõõtmeilt väiksemad. Asulakohtadeks ja laagripaikadeks olid Azil kultuuris endiselt koopad, hiljem said peamisteks laagripaigad liivikutel ja kõrgematel metsamaastikel.
Asustus laienes, suurenes rahvaarv, tekkis võrdlemisi palju lokaalseid arheoloogilisi kultuure. Lääne-Euroopas varamesoliitikumis Azilien´ kultuur ja kogu mesoliitikumi hõlmav Tardenoisien´ kultuur. Azil´ kultuuri nimi Edela-Prantsusmaa koobasasulast. Mitmed matused. Esemetest luuriistad (nt naasklid, hirvesarvest harpuuniotsad), tulekivist mikroliidid, kõõvitsad, uuritsad. Majanduse alus küttimine, korilus, kalapüük. Peamisteks saakloomad: hirved, metssead. Tardenoisien v Tardenois kultuuri nimi Põhja-Prantsusmaa koobasasulast. Levikuareaal: kogu Atlandi ookeani rannik, aga ka Tsehhi, Ungari, Rumeenia ja Venemaa osades. Elati valdavalt avaasulates kõrgematel liivastel kohtadel. Dateeringud põhinevad peamiselt esemete tüpoloogial. Eristatakse kolme etappi: varane, keskmine, hiline. Etappe eristatakse mikroliitide kuju ja suuruse muutumise põhjal. Hilismesoliitikumis Portugalis ja Hispaanias Astuuria kultuur. Ajaliselt vastab see
annaabi.ee 
