Valed toitumisharjumused/istuveluviis, vanus, roojamise edasilükkamine, ravimid. Antidepressandid M-kolinoblokeerivatoimega ravimid Opioidid PPI, antatsiidid Rauapreparaadid Paljud psühhotroopsed ravimid 17. Milliseid mittefarmakoloogilisi soovitusi võiks patsiendile anda kõhukinnisuse leevendamiseks? Esmane soovitus: Korrigeerida toitumist (kiudaineterikkadtoidud: puu-ja juurviljad, täisterahelbed +piisav vedeliku tarbminine-1 liiter vähemalt). Harjutada regulaarset sooletühjendamist. Seedimist parandavad: peet, must ploom, kiivi, mustikad. 18. Milliseid kõhtu lahistavaid preparaate on saada ja kellele neid manustada tohib (lapsed, rasedad, täiskasvanud)? Soolesisu mahtu suurendavad lahtistid. Osmootse toimega lahtistid. Stimuleeriva toimega lahtistid. Laktuloos ei sobi diabeetikutele, kuna sisaldab glükoosi ja fruktoosi.
Aitab oma toitumise kontrollimine. Jälgima peab, et sööks lahjat liha; eelisttud on linnuliha punasele lihale; süüa rohkem kala; mitte liialdada munade, juustu, täispiima jms; piirata sokolaadi, kookide ja küpsiste söömist; vältida toidu praadimist ning kasutada toiduvalmistamisel taimeõli (Ibid). Inimesi piinab ka selline häda nagu kõrge vererõhk mida esineb rohkem vanematel inimestel. Üheks kõrge vererõhu põhjuseks on liigne soola tarbminine. Kõrgele vererõhule aitab kaasa kõrge kolesterooli tase veres ning stimulantide kasutamine, nagu kohvi ja ravimid. Kõrgest vererõhust aitab jagu saada toidu mitte soolamine enne ja pärast toiduvalmistamist ning ka valmistoitudest hoidumine, kuhu on parema säilimise tagamiseks sool juba lisatud. Samuti on oluline säilitada madal kolesterooli tase veres (Ibid). Kergemateks, aga tihti tihedateks probleemideks on seedevaevused. Need tekivad kui süüa