See on etnoloogiateaduse olemuslik osa. 1960.aastatel - toimus skandinaavias eemaldumine materiaalse kultuuri uurimisest (aga mitte eestis). Löfgren lahkab materiaalse kultuuri uurimist. Esemete uurimine jäi Skandinaavias muuseumiteaduseks. MK uurimisest läbi katksestuse prisma 1980.a tuleb materiaalse kult uurimine tagasi läbi tarbimisuurimuse (Skandinaavias). (Eestis toimus katksestus 1980ndate lõpus). Löfgren kirjeldab materiaalse kultuuri uurimist läbi katkestuste. Tarbimisuuringud on seotud asjade üleküllastumisega läänemaailmas. · Hegemoonia antihegemoonia diskursus · neomarksistlikud tarbimisuuringud tarbijad kui ,,rahakotiga" hääletajad. Igapäevase loomingulise uurimine. Tarbimist nähakse kui loomingulist väljendust. Vaikimisi on eeldus, et kaasaja inimene on kreatiivsem (vrdl 18.sajandi talupojaga). Sageli arvatakse, et kaasaja inimene on loominguliselt aktiivsem, samas sellesse tuleb suhtuda kriitiliselt. Igapäevase uurimine
sh avaliku sfääri – poliitilise sfääri, majandussfääri, sotsiaalsfääri, kultuurisfääri jt valdkondades ● võimaldab longituude kui pikkade protsesside uuringuid, sh ka kultuuridevahelisi võrdlusuuringuid Kultuuri käsitlevad sotsiaalteaduste suundi: kultuurisotsioloogia (väärtused ja normid ühiskonnas); kultuuriuuringud (identiteet, subkultuurid, popkultuur, emotsioonisotsioloogia, kultuuritüübid); tarbimisuuringud (preferentsid, popkultuuri tarbimine); kultuurikommunikatsioni uuringud (tekstid, semantilised süsteemid ja süsteemidevahelised tähendused) jne. Kultuuriuuringute teoreetilisi suundi: Makrostruktuuri uuringud (Marx, Simmel, Durkheim); dekonstruktivism (Derrida); kriitilised uuringud (Adorno, Bourdieu jne); kriitilised sisu-uuringud (Gerbner) jne. Poliitika. Politoloogia. Politoloog.
annaabi.ee 
