3.3. Ühiskonna mõjud kinnisvara keskkonnale 4. KINNISVARA KORRASHOID 4.1. Kinnisvara korrashoiu olemus 4.2. Korterelamute korrashoid ja renoveerimine 4.2.1. Korterelamu korrashoiu korraldamine 4.2.2. Korterelamute ehituskonstruktsioonide ja keskkonnasüsteemide renoveerimine 4.2.3. Korterelamute renoveerimise korraldamine 4.3. Kinnisvara korrashoiustandardi komplekstegevused 5. KINNISVARA HALDAMINE 5.1. Kinnisvara haldamise mõiste 5.2. Omanikukohustused 5.3. Tarbimisteenused 5.4. Tugiteenus 6. KINNISVARA HOOLDAMINE 6.1. Kinnisvara hooldamise mõiste 6.2. Tehnohooldus 6.3. Heakorratööd 6.4. Remonditööd 7. KINNISVARA MAJANDUSKAVA 7.1. Majanduskava koostamise alused 7.2. Majanduskava ülesehitus 7.3. Majanduskava kasutamine 8. KINNISVARAGA SEOTUD LEPINGUD 8.1. Üürilepingud 8.2. Rendilepingud 8.3. Kindlustuslepingud 8.3.1. Kindlustuse olemus 8.3.2. Kahjukindlustus 8.3.3. Korteriomanike kaasomandi kindlustamine 8.3.4. Tsiviilvastutuskindlustus 9
65. Korrashoiutegevuste põhigrupid EVS 807:2010 alusel Kinnisvara korrashoid on korraldatav läbi järgmiste komplekstegevuste: Komplekstegevuste nimetus Lühendid 100 kinnisvara haldamine - haldamine 200 ehitiste tehniline hooldamine - tehnohooldus 300 heakorratööde tegemine krundil ja hoones - heakorratööd 400 renoveerimistööd kasutusea jooksul - remonditööd 500 kinnisvara omanikukohustuste kandmine - omanikukohustused 600 energia, vee ja kommunikatsiooniteenuste tagamine - tarbimisteenused 700 tugiteenuste osutamine – tugiteenused 800 ehitus ja rekonstrueerimine – arendamine 900 korrashoiukulude katteallikad - tulud 66. Tehnohooldus- ja remonditööde sarnasused ning erinevused Remonttööde hulka kuuluvaid tegevusi eristab tehnohooldusest eelkõige see, et tegemist on alati ühekordselt kavandatavate ning elluviidavate projektilaadsete tegevustega. Igal projektil on algus ja lõpp ning unikaalselt elluviidav sisu ehk töökirjeldus. Tehnohooldustööd on enamasti
annaabi.ee 
