SISUKORD SISSEJUHATUS Valisin referaadi teemaks alkoholi tarbimise Eestis, kuna see on väga aktuaalne teema tänapäeva ühiskonnas. Viimastel aastatel on eestlaste hulgas küll alkoholi tarbimine langenud, kuid siiski on see veel enesehävituslik. Vägijooki manustatakse lausa tervist ohustavates kogustes. Lisaks sellele, et täiskasvanud tarbivad suurtes kogustes alkoholi, on tarbima hakanud ka noored. Nii lähenebki meie riik kiiresti maailmas kriitiliseks peetavale alkoholi tarbimistasandile. EESTLASTE JOOMISKULTUUR Mõnedes riikides on alkoholi tarbimine niiöelda joogikultuur. Enamasti on see seotud toidukultuuriga ehk siis söögi kõrvale tarbitakse väikestes kogustes alkohoolseid jooke. Eestlaste alkoholi tarbimist iseloomustab aga eelkõige eesmärk jääda purju. Siinkohal tulekski lahus hoida sõnad "joomine" ja "kultuursus". Seda teab igaüks, et mida rohkem juua, seda vähem inimeses kultuursust järele jääb, mida vähem juua, seda enam ta oma kultuursust säilitab
kaasnevad mitmed sotsiaalsed ja tervisega seotud risked ja mõjutegurid. Nii alkoholi tarvitamise algus, kui ka selle tarbimise tippaeg, nihkub järjest nooremasse ikka (www.mv.werro.ee). Aina rohkem ilmub meedias alkoholireklaame, mis kutsuvad üha rohkem ostma ja tarbima erinevaid alkohoolseid jooke. Alkoholi tarbimine kasvab naiste ja noorte hulgas ning on jõudnud isegi lasteni. Seega läheneb meie riik kiiresti maailmas kriitiliseks peetavale alkoholi tarbimistasandile. Selle uuringu eesmärk on hinnata noorte alkoholi tarbimisega seotud asjaolusid ning hinnata noorte teadlikkust seoses alkoholi kahjuliku toimega. Eesmärk on hinnata ka tegureid, mis mõjutavad noori tarvitama alkohoolseid jooke. Uurimustöö hüpoteesiks seadsin, et noored tarvitavad alkoholi peamiselt pingete maandamiseks ning et noored ei ole piisavalt teadlikud alkoholi tarbimise kahjulikust mõjust tervisele. Uurimustöö jaguneb kaheks osaks
annaabi.ee 
