7. Sugu ja tarbimine Feministlik mõtlemine on andnud sotsiaalteooriasse ja üldisesse maailmanägemusse olulise annuse kriitikat. See põhineb eeldusel, et rääkides ühiskonnast vaadatakse seda mehe seisukohast. Mingid terminid jms on ühekülgselt defineeritud. Teatud mõttes nad kritiseerivad ühiskonna kui sellise kehtimist moniliitsena samamoodi nagu subkultuurid seda teevad. Soo ja tarbimise seoseid ei ole eriti uuritud. Samas teevad naised just enamuse tarbimisotsustest peres. Tarbimise puhul aga vaadatakse liiga palju turule ja riigile ja liiga vähe vähe peremajandusele. St soo aspekt jäetakse tihti kõrvale. Turg on rohkem naistele; samas naisi ja tarbimist seostatakse rohkem ka deivantse käitumisega (alko, narko, toidu jm tarbimisega) Iga inimese tarbimine on seotud tema sotsiaalsete tingimustega, ja need tingimused sisaldavad ka meeste ja naiste ebavõrdsuse mustreid. Me peame tarbekaupu juba
jooksul tasandada. Investeeringute kõikumine ajas äratas majandusteadlastes huvi juba enne Keynesi. Keynes argumenteeris oma teoses "Tööhõive, intressid ja raha üldteooria", et investeerimiskulutuste kõikumised on äritsüklite põhjuseks või vähemasti põhiliseks tsüklite tekitajaks. Investeerimiskulutuste mõõtmine on keeruline, kuna keeruline on mõõta ja hinnata amortisatsioonikulusid. Erinevalt majapidamiste tarbimisotsustest ei sõltu ettevõtete investeerimissoov otseselt jooksvatest tuludest ja tootmismahust. Nõudmine põhikapitalile, mis oma olemuselt on kauakestev, baseerub suures osas tulevaste müügivõimaluste hinnangutel. Samasugune on ettevõtjate suhtumine kaubavarudesse. Tavaliselt suurendatakse varusid majanduse kriisijärgse toibumisfaasi alguses. Vastupidiselt investeerimisele sõltub nõudlus töö ja materjalide järele põhiliselt jooksvast tootmis- ja müügimahust. Investeeringud on sõltumatu
annaabi.ee 
