tarbimine korraga. (ibid., 2) Eesti alkoholipoliitikas on küll toimunud viimaste jooksul suured muutused näiteks alkoholi pakkumise, hindade, maksustamise ning tarbimisharjumiste osas, kuid probleemiks on olnud liiga liberaalne alkoholipoliitika, vähe reguleeritud turg ning asjaolu, et Eestis ei ole valitsusel kujunenud välja selget nägemust alkoholipoliitikast. (EKI tutvustas...) Samas on täheldatud, et eestlaste alkoholitarbimine on nii tarbimiskoguste kui ka alkoholieelistuste osas on muutunud riigiti homogeensemaks. (ibid.) Eesti Konjunktuuriinstituudi andmetel tarbib 4/5 Eesti täiskasvanutest alkoholi. Tarbimist mõjutavad nii majanduslikud kui ka teised tegurid nagu kultuuriline taust, elutingimused ja ka riiklik ennetustegevus. Konjunktuuriinstituudi poolt läbi viidud uuringud näitavad, et elanike hinnangud oma alkoholitarbimisele ei ole aastate jooksul kuigi palju muutunud. Alkoholi
Normaalkaupade ühe liigi, luksuskaupade korral suureneb hüvise nõutav kogus suhteliselt rohkem võrreldes sissetuleku kasvuga (sissetuleku elastsuskoefitsient on suurem kui 1) Inferioorsete kaupadel on aga sissetulekukoefitsient negatiivne. Järelikult võimaldab Engeli kõver graafiliselt kajastada nõudluse sissetuleku elastust ning iseloomustab vastavaid elastsuskoefitsiente. Hinna-tarbimise kõver kujutab tarbija kõigi optimaalsete tarbimiskoguste, sh eelarvejoonte ja ÜKK-te puutepunktide kogumit, tingimusel, et: ühe hüvise (X) ühikuhind Px muutub teise hüvise (Y) ühikuhind Py ning tarbija rahaline sissetulek (tarbimiseelarve M) jäävad aga muutumatuks Hinna-tarbimise kõver kujutab endast kõigi optimaalsete hüviste kogumite geomeetrilist kohta tingimustes, kus ühe hüvise hind muutub teise hüvise ja sissetuleku püsivaks jäädes. Hinna-tarbimise kõvera abil saab konstrueerida ka hüvise