ammenduvad. Inimesed raiskavad ka meeletult palju puhast joogivett. Keegi ei mõtle sellele, et kusagil arengumaades on samal ajal tohutult palju lapsi, kes surevad veepuudusesse. Neil alakaalulistel ja näljas lastel ei ole puhast joogivett, samal ajal kui arenenud riikides elanikud puhast põhjavett otstarbekalt ära kasutada ei oska. Me saaks väga palju ära teha, et elada säästlikumalt ning loodusressursse rohkem säilitada. Suur tarbimishullus mõjub ka rahakotile. Hinnad järjest tõusevad, kui palgad jäävad enam- vähem samale tasemele. See sunnib võtma laene. Erinevad pangad üritavad võimalikult palju kliente endale meelitada. Pakutakse väga palju erinevaid laene erinevaks otstarbeks. Väga populaarseks on muutunud ka SMS-laenud, mida on kõigil väga lihtne saada. Suure intressiga ja ilma tungiva vajadusea laene võttes ei mõtle inimesed sellele, et kõik need võetud laenud peab ka
Elame maailmas, kus päevastpäeva puutume kokku tarbimise ning pakkumisega. See on moodsa ühiskonna lahutamatu osa. Tarbija staatus käib meiega kõikjal kaasas, iseasi, kui palju me seda ise tähele paneme. Liikudes ringi kaubanduskeskustes on tarbimine lihtsasti märgatav. Hoolimata faktist, et on majanduslikult keerulised ajad terves maailmas on kauplused puupüsti inimesi täis. Alles olid jõulud ehk aeg, mil tervet planeeti valdas ostu ja tarbimishullus. Kuigi täna on jõulud möödas, ei ole külastajate arv poodides sugugi vähenenud, sest nüüd meelitatakse inimesi allahinnatud kaupadega. Korraldatakse kampaaniaid, teiste seas niinimetatud ,,ostuöö", ,,hullud päevad" jne. Inimesed lähevadki poodi, sest avaliku arvamuse survel ning tarbimishulluses ei näe nad, kuidas neid ära kasutatakse. Kõige hullem asja juures on veel see, et tarbimine on tänapäeva ühiskonnas moes ja sellesse suhtutakse uhkusega. Niiöelda
Tarbi, inimene, tarbi veel! Üha sagedamini võib märgata ajalehtede artiklites ja kirjandite teemades sõna tarbimishullus või mingi fraas inimese ja tarbimise suhtest. Iga aastaga tarbitakse üha rohkem ja sellele ei paistagi lõppu tulevat. Inimesed muutuvad iga päevaga reklaami orjadeks ja kasutavad vabu hetki tarbimiseks olenemata kas antud produkt on vajalik või mitte. Ei mõelda aga tagajärgedele, mis osutub veel ohtlikumaks kui massiline kokkuost. Minnes aga poodi piima järele ja tulles tagasi kleepsupaki, kääride ja valgendajaga, mida ma ei kasuta oma
annaabi.ee 
