siis sellisel juhul ainult kulu ühiskonnale, vaid ühtlasi oleks ka tulu. Lahendused on seda tõenäolisemad, mida rohkem erinevate valdkondade inimesed koos töötavad ja püüavad üksteise sammude vahel sünergiat leida, et siis tõesti Eesti nö ,,roheline lugu" ka väljaspool paistma hakkaks. 6. Riik võiks suunda näidata Rahandusministeeriumi makromajanduspoliitika osakonna analüütik Madis Abeni arvates on rohelise majanduse areng inimeste ohjeldamatu tarbimishimu tingimustes raske, kui mitte võimatu. ,,Vabaturumajanduse tingimustes, ilma riikliku sekkumiseta ja mingis mõttes nagu isikuvabaduse piiramiseta, ilma regulatsioonideta, ei ole väga perspektiivi inimkonna ökoloogilise jalajälje vähendamisel," leidis Aben. Ka Rando Värnik arvas, et rohelise majanduse edendamisel peaks silmas pidama eelkõige riigi rolli näiteks rohelise majanduse võimalusi arvestava infrastruktuuri loomist, investeerimispoliitikat, subsiidiume ja ökomakse.
Tootlikkuse kasv taastus palgakasvust kiiremini ning ressursid ja tootmistegurid nihkusid rohkem ekspordile orienteeritud sektorite suunas. Selline areng on Eesti-suguse väikese avatud majanduse konkurentsivõime seisukohalt äärmiselt tervitatav - on ju eksporditulud meie majandusarengu seisukohast eriti tähtsad, moodustades ligikaudu 80% SKT-st. EESTI MAJANDUS AASTAL 2005 Veelgi olulisem on, et Eesti kodumajapidamised on suutnud pimestavate müügi- ja laenupakkumiste kiuste oma tarbimishimu kasvu ohjes hoida. Reaalsetes ühikutes on eratarbimise kasv III kvartalis eelmise kvartaliga võrreldes pidurdunud tervelt kahe protsendipunkti võrra ja kuigi IV kvartalis see taas veidi tõusis, näitavad praeguse aasta esimesed märgid siiski sisemaise nõudluse surve edasist alanemist. Eesti Panga kuluaarides paistab kevade tulles päike seega juba pisut säravamalt. Mitmed oodatud majandusprotsessid on oma alguse saanud ning sügisel prognoositu seni paika pidanud. Siiski on
annaabi.ee 
