2. Maa kui kinnisvara. (lk13) Kinnisvaraks nimetatakse isikuile kuuluvaid kinnisasju ning rahaliselt hinnatavaid õiguseid ja kohustusi, mille objektiks on kinnisasjad. 1 Maale kui kinnisvarale on iseloomulikud samad üldised omadused nagu maale kui tootmisvahendile. Nendeks on ma asukoha püsivus, iga maatüki unikaalsus, maa territoriaalne piiratus, maa hävimatus. Lisaks neile iseloomustab maad kui kinnisvara tema väärtus, mille määrab maa tarbimisalane kasulikkus. Väärtuse mõõdupuuks on maa kasumus pinnaühiku kohta (maa hind). Maa kui kinnisvara väärtus sõltub tema praegusest ja võimalikust kasutusviisist tulevikus- maa kasutamise sihtotstarbest. Erineva sihtotstarbega maal on tavaliselt ka erinev väärtus. Põllumajanduslikult kasutatava kinnisasja väärtuse määravad eelkõige maa kui tootmisvahendi omadused: · maa kompaktsus · kõlvikuline koosseis · mullaviljakus · põldude suurus ja kuju
3) lepingu lõpetamise tingimustest (§ 407 lg 2) Tarbijakrediidilepingu sõlmimisel peab kaupleja teavitama lepingudokumendis tarbijat kõigist VÕS § 404 lg 2 toodud asjaoludest. Kinnisasja, ehitise või selle osa (ehitis) ajutise kasutamise lepingu korral peab kaupleja igale ehitise ja kasutusõiguse kohta teavet soovivale huvitatud isikule väljastama ehitise ja kasutusõiguse kirjelduse. Kirjelduses peavad sisalduma vähemalt VÕS § 380 lg 1 sätestatud andmed. *Tarbimisalane teave Tarbijal on õigus saada tarbijaõigus- ja tarbimisalast teavet (TKS § 3 p 3). See hõlmab muuhulgas teavet lepingu objektiks oleva kauba või teenuse ja selle märgistuse kohta. Tarbijale kauba või teenuse kohta edastatava teabega ei tohi kaubale või teenusele omistada omadusi, mis sellel puuduvad, või anda mõista, et kaubal või teenusel on erilised omadused, kui tegelikult on samasugused omadused kõigil seda laadi kaupadel või teenustel.
annaabi.ee 
