Arvestades, et kiirlaenusektor on Eesti maksumaksjale läbi sotsiaalsete probleemide võimendamise juba üksjagu kulusid põhjustanud, saab Finantsinspektsiooni järelevalvel põhinevat tegevusloa-režiimi pidada õigustatumaks. Samas, tegevusloa menetlemise nõuded ei anna eraldiseisvana õigust Finantsinspektsioonile sekkuda laenuandja ja laenuvõtja vahelistesse võlaõiguslikesse vaidlustesse. Tarbijakaitsealased, ettevõtja ja kliendi vahelisest tarbijalepingust tulenevad järelevalvepädevused (ebaseaduslik kauplemisvõte, tarbijakaebuste lahendamine, ebamõistlikud tüüptingimused jne) on täna üksnes Tarbijakaitseameti pädevuses. Seega tarbijakrediidi tegevusloa sisseviimise puhul tuleb arvestada, et ettevõtjate tegevusnõuded on reguleeritud üksnes võlaõigusseaduses (eraõiguslikud), need ei ole Finantsinspektsiooni pädevusalas. See erineb suuresti kehtivatest tegevuslubade
ärasaatmist taganemiseks ettenähtud tähtaja jooksul (VÕS § 194 lg 2). Sellisel juhul ei pea tarbija enam taganemisavaldust tegema. Siiski peab asja või teenuse pakkuja aru saama, millisest lepingust tarbija asja ärasaatmisega taganeb. Tarbija suhtes ei tohi lisaks kitsendavatele lepingust taganemise tingimustele siduda taganemisõiguse kasutamise õigust käsiraha või leppetrahvi maksmisega. Selline kokkulepe on tühine (VÕS § 194 lg 3). Tarbijalepingust taganemisel kohaldatakse üldist lepingust taganemise õiguslike tagajärgede kohta sätestatut VÕS §-des 188 – 193. Kui lepingust taganetakse tarbija taganemisõiguse alusel, siis kannab asja tagastamise või teenuse hüvitamisega seotud kulud lepingu teine pool. Tarbijale võib lepinguga panna kohustuse hüvitada asja tagastamisega seotud tavalised kulud, mis ei ületa 10 eurot ainult siis,
ärasaatmist taganemiseks ettenähtud tähtaja jooksul (VÕS § 194 lg 2). Sellisel juhul ei pea tarbija enam taganemisavaldust tegema. Siiski peab asja või teenuse pakkuja aru saama, millisest lepingust tarbija asja ärasaatmisega taganeb. Tarbija suhtes ei tohi lisaks kitsendavatele lepingust taganemise tingimustele siduda taganemisõiguse kasutamise õigust käsiraha või leppetrahvi maksmisega. Selline kokkulepe on tühine (VÕS § 194 lg 3). Tarbijalepingust taganemisel kohaldatakse üldist lepingust taganemise õiguslike tagajärgede kohta sätestatut VÕS §-des 188 193. Kui lepingust taganetakse tarbija taganemisõiguse alusel, siis kannab asja tagastamise või teenuse hüvitamisega seotud kulud lepingu teine pool. Tarbijale võib lepinguga panna kohustuse hüvitada asja tagastamisega seotud tavalised kulud, mis ei ületa 10 eurot ainult siis,
annaabi.ee 
