mis tsiviilõigus, kuid on eraldatud praktilistel kaalutlustel. Unitaristlikes riikides võib olla eraldi kaubanduskoodeks (nt Saksamaa, austria, sveits.) (eestis ei ole eraldi kaubanduskoodeksit. Meil võlaõiguses rääkitakse lihtsalt lepingutest, ja meil pole kusagil eraldi reguleeritud kaubandustehing. Küll on võlaõiguse puhul tuleb vahet teha eelkõige siis kui on tegemist tarbijalepinguga. See tarbijaleping ongi BC. Nii tarbijat kaitstakse.) Võlaõigusseaduses eristatakse, et paljud säted käivad kõikide tehigute kohta, kuid on ka erisusi, kus on erinormid tarbijalepingute kohta. Samal ajal on meil olemas äriseadustik, mis kehtib 1.12.1995, kuid see ei ole kaubanduskoodeks. Meie äriseadustik hõlmab ainult äriühinguid. Õigem oleks öelda äriühingute seadustik.
mis tsiviilõigus, kuid on eraldatud praktilistel kaalutlustel. Unitaristlikes riikides võib olla eraldi kaubanduskoodeks (nt Saksamaa, austria, šveits.) (eestis ei ole eraldi kaubanduskoodeksit. Meil võlaõiguses rääkitakse lihtsalt lepingutest, ja meil pole kusagil eraldi reguleeritud kaubandustehing. Küll on võlaõiguse puhul tuleb vahet teha eelkõige siis kui on tegemist tarbijalepinguga. See tarbijaleping ongi BC. Nii tarbijat kaitstakse.) Võlaõigusseaduses eristatakse, et paljud säted käivad kõikide tehigute kohta, kuid on ka erisusi, kus on erinormid tarbijalepingute kohta. Samal ajal on meil olemas äriseadustik, mis kehtib 1.12.1995, kuid see ei ole kaubanduskoodeks. Meie äriseadustik hõlmab ainult äriühinguid. Õigem oleks öelda äriühingute seadustik
Dispositiivsuse põhimõttele vastandub imperatiivsuse põhimõte ehk poolte kokkuleppel ei saa seaduses sätestatust kõrvale kalduda. (NT: VÕS §62, tarbija kahjuks, sidevahendite abil lepingute sõlmimisel, seaduses sätestatust kõrvale kalduv kokkulepe on tühine). Kõrvale kaldumise korral on leping tühine. Ühe isiku kahjuks seaduses sätestatust kõrvale kalduda ei saa. Reguleerivad ainult tarbijalepingutega seotud küsimusi. Tarbijalepinguga on tegemist, kui majandus ja kutsetegevuses olev isik ehk ettevõtja kohustub tarbijale üle andma kaupa või osutama teenust. Relatiivse imperatiivsuse korral võib ühe poole kahjuks lepinguid teha. Relatiivse õigusnormi tunneme ära- seaduses sätestatust kõrvale kalduv kokkulepe on tühine. Hea usu põhimõte § 6- määratlemata õigusmõiste. Pole võimalik üheselt defineerida. Mõiste, mille sisu ei ole seadusandja poolt kindlaks määratud ja