Peaeesmärk on anda lugejatele informatsiooni huvitavatest ja värsketest faktidest, sündmustest ja inimestest. Ajaloost: Ajaleht Õhtuleht alustas ilmumist 1944. aasta oktoobris, mil sõjast purustatud Tallinna elanikele oli pärast Saksa vägede lahkumist hädavajalik anda igapäevast tarbeinfot. Tallinna linnalehena ilmus Õhtuleht 1997. aasta märtsini ja tegi siis pöörde tabloidi suunas, hakates pakkuma sensatsioonilisemaid ja rohkem üksikostjale suunatud uudiseid, meelelahutust ja tarbijainfot. Sõnumilehe esimene number nägi ilmavalgust 1995. aasta oktoobris. Lehe sünd sai võimalikuks, kui 1995. aastal liideti tollal ilmunud Eesti Sõnumid ja Eesti Päevaleht. Eesti ajakirjandusturul oli 1999. aastal omavahel tihedas konkurentsis olevad kaks eestikeelset üleriikliku levikuga kvaliteetpäevalehte Postimees ja Eesti Päevaleht ning kaks eestikeelset kergema sisuga üleriikliku levikuga tabloidpäevalehte Sõnumileht ja Õhtuleht.
· tarbitakse kahesuunaliselt, interaktiivselt.; · kommunikatsioonieesmärgid püstitatakse kliendikeskselt ja konkreetselt ning kontrollitakse nende täitmist; · kommunikatsioonisõnumeid, -kanaleid ja vahendeid planeeritakse tsentraalselt, lähtuvalt ühtsest kommunikatsioonistreteegiast; · ühtse sõnumi edastamise eri kommunikatsioonikanalite ja vahendite kaudu võimendab sõnumit ja tekib sünergiaefekt; · protsess on tsirkulaarne, tarbijainfot kasutatakse uute kommunikatsiooniplaanide koostamiseks. (H. Noormets). Kommunikatsiooni sünergia: kolm erinevat integratsiooniaspekti- järjepidevus/kooskõla, interaktiivsus, missioon. (K.Kerem) TURUNDUSKOMMUNIKATSIOONI SÕNUMI INTEGREERIMINE Sageli ostetakse kommunikatsiooniteenuseid väljastpoolt: reklaamikampaania tellitakse reklaamiagentuurilt, suhtekorraldus PR firmast, üritus üritusturundajatelt jne. D. E. Schultz on
annaabi.ee 
