espadrillid – nöörist tallaga kangast suvejalanõud. 50ndatel tegi comeback’i ka Chanel oma kostüümide, kuldketiga ridiküli ning madalamate kingadega. Soengud muutusid sageli, juukseid värviti, lõigati ja tupeeriti. Moes olid hobusesabad, näksitud tukk ja tupeeritud «herilasepesa». Lahtiste juustega kanti peavõru või -paela. Naiivne ja uskumatult positiivne kümnend, mil teismelised esimest korda kerkisid esile omaette tarbijagrupina, tahtes vastanduda vanematele. Nailon põhjustas revolutsiooni - aitas köögis askeldavast jahuse põllega soojast ematüübist – võidukäiku alustas mehe mänguasjaks disainitud kokkunööritud piha ja kõrgete kontsadega perfektne naine, kelle iga põllesats ja südamekujuline taskuke vihjas romantikale ja toonitas ahvatlevat liivakellafiguuri. Pärast halle sõja-aastaid sai Diori kaharaseelikuline new look õnnistuseks nii naistele kui ka meestele. Head tüdrukud kandsid
perekondade käitumist. Turundajal on oluline teada, kuidas leibkonnas kujuneb ostuotsustus. Selleks peab ta välja selgitama, kes algatab ostu, kes ostu mõjutab, kes langetab ostuotsuse, kes tegelikult ostab ja kes ostu kasutab. Kõiki neid rolle võib täita, sõltuvalt situatsioonist, kas üks või mitu inimest. Paljude kaupade müümisel on ostjatena hakatud üha rohkem tähtsustama lapsi. Seejuures tuleb neid käsitleda mitte homogeense, vaid spetsiifiliste käitumistavadega tarbijagrupina. Näiteks langetavad nad iseseisvaid otsuseid selliste kaupade ostmisel, mis on odavamad ja mida nad ise kasutavad: maiustused, karastusjoogid, video- ja helikassetid. Vanemate nõuandeid võetakse kuulda kallimate ja funktsionaalselt keerukate toodete puhul (jalgrattad, kellad, pleierid). Sotsiaalset omaksvõttu tagavate kaupade ostmisel (koolikotid, üleriided, peakatted) muutuvad olulisteks infoallikateks ja mõjurühmadeks aga sõbrad ja klassikaaslased. Staatused ja rollid