elektrijaama, mis annab aastas 131 000 KWh energiat oma peakorterite energiakulude katteks ja võimaldab laadida ka elektriautosid. Päikese-veekuumutid · Päikese-veekuumutid koosnevad isolatsioonikihil asetsevaist päikesepaneelidest. · Paneel on kaetud klaasiga, mis laseb päikesekiirgust hästi läbi. · Vedelik pumbatakse läbi torude, kus see päikesepaistel kuumeneb. · Läbinud torud, jõuab kuumenenud vedelik soojusvahetisse, kus ta annab soojuse üle tarbeveele, näiteks keskkütteveele. Päikeseenergia Eestis · Eesti kliimas hoonetel võimalik kasutada kombineeritult teiste energiaallikatega. · Hoone aastasest soojusenergia tarbest saab sellega katta 20-60%. · Kollektori optimaalne suund on lõunasuund ja Eestis parim kaldenurk 45-60°. · Kasutatakse sooja vees saamiseks märtsi algusest septembri lõpuni. · Ühe kollektori tootmisvõimsuseks võib olla Päikeseenergia Eestis
andmed soojusarvestisse. Üks impulss võetakse veekulu mõõturilt. Kaasaegne soojusarvesti mis on paigaltatud fikseerib soojusvõrgu pealevoolu ja tagasivoolu temp-i, hetke tarbimisvõimsust ja summeerib soojuskandja vooluhulga. Paisupaak on ettenähutud tõusust või langust vee mahu muutuse kompenseerimiseks ja kaasegsetes kasutatakse suletud membraanpaisupaake. Ringluspumbad üks on ettenähtud kütteveele ja teine soojale tarbeveele. Skeem on toodud lk 14 joonis 59. Tabel ka lk 13. On konstruktsioonilt tsentrifugaalpumbad kusjuures kasutatakse ,,kuivpumpasi" ja ,,märgpumpasi". Kuivpump kui kasutatakse tavalist elektrimootorit. Pöörlemis takistus väiksem, kasutegur on suurem. Ehitus on keerukam kui märgpumbal. Märgpump kui vesi siseneb pumpa sisse. Määrib laagreid. Töötab täiesti müratult ja pööretearv on ka suurem. Tootlikus on suurem. Paigaltatakse torustiku peale.
aasta seisuga 54 elamut. 41 asub neist Tamsalus, kaheksa Assamallas, neli Sääsel ja üks Vajangul. Lisaks sellele on AS Tamsalu Kaloril 37 soojatarbijat, keda jagatakse elamu-, tööstus- ja munitsipaalsektoriks. Neist suurim on elamusektor (70%), järgneb tööstussektor (20%) ja munitsipaalsektor (10%), kokku toodetakse neile aastas ligikaudu 13 000 MW/h soojust.95 (Vaata tabelit 2) AS-i Tamsalu Kalor soojatarbijate ligipääs soojale tarbeveele on aastatega tõusnud. 1993. aastal oli selle tootmise pikkuseks 7 kuud, 1998. aastal 11 kuud ning praegusel hetkel on see 12 kuud ehk aastaringselt.96 1. juulist 2006. aastast, pärast OÜ Tamsalu Valla kommunaali tegevuse lõppemist, hakkas AS Tamsalu Kalor haldama ja kütma lisaks Tamsalu korterelamutele ka Sääse korterelamuid. Olukord Sääsel oli sellel hetkel halb, paljud korterelamud oli tühjad ja lagunenud. Viimastel aastatel on aga koos Tamsalu vallavalitsusega suudetud leida
annaabi.ee 
