Juuni keskel suri Aleksander aga ootamatult ning kohe algasid diadohhide sõjad tema riigi jagamise pärast. Aleksander poliitiku ja sõdurina Aleksandri edu rajanes paljuski tema vägede väga heal sõjalisel väljaõppel ning liikumiskiirusel. Samas ei suutnud ta korraldada vallutatud maade haldamist ja tegelikku liitmist oma impeeriumiga -- sellest tunnistavad nii arvukad ülestõusud kui riigi kiire lagunemine Aleksandri surma järel. Ka väejuhina laskus ta korduvalt strateegiliselt tarbetutesse kuid kulukatesse avantüüridesse kui mängus oli tema au -- näiteks Tüürose piiramine või armeega Gedrosia kõrbest läbi minemine. Aleksander oli meie mõistes väga verine ja julm väejuht. Nii Tüüroses, Gazas kui paljudes teistes linnades, kes kohe talle ei alistunud, tapeti vallutamise järel mehed, naised ja lapsed müüdi orjadeks. Niisugune julmus oli osaliselt mõeldud teiste linnade hirmutamiseks. Nagu järgnevad sündmused aga näitasid, jäi hirmutamise mõju nõrgaks
erinevat sõna: Agape, Filia, Storge ja Eros. Kreeklased ei räägi ka Armastuseprobleemist, sest neil on olemas vastavad sõnad oma keeles ja nad kasutavad neid sõnu õigetes kontekstides. Probleemide lahendused on niisiis nähtavasti peidus ikkagi keeles, ja õige lähenemine oleks arvatavasti selline, et kui keeles ei ole mingit sõna (veel) olemas, siis tuleb see sõna teha (välja mõelda). Kuid laskumata Johannes Aaviku kombel suurtesse ja tarbetutesse liialdustesse. Seda kinnitab kaudselt Cassirer isegi, kui Ta toob sõrendatud tekstina välja Helen Kelleri arusaama, et IGAL ASJAL ON NIMETUS. Heleni asjade teadasaamise võtmeks on sõrmtähestik. [Cassirer, E., 1999, lk. 57] ,,Mis on inimene?" Ernst Cassirer'i essee ,,Uurimus inimesest" põhjal 8 Ruum Cassirer toob välja järgmised terminid ruumi kohta: · geomeetriline ruum,
annaabi.ee 
