väärtust ja kvaliteeti; – võrdlev ja vastandav, kui töö eesmärk on kõrvutada nähtusi või probleeme ning tuuakse välja nende sarnasusi ja erinevusi; – suhetele ja seostele keskenduv, kui teemaks olev nähtus moodustab osa tervikust ning töös tuuakse välja seosed terviku, tausta või teiste nähtustega; – suhtumist väljendav, kui väljendatakse oma suhtumist mingi nähtuse kohta. (Kasik 2007: 66) Tarbetekstis on otstarbekas kasutada ka info järjestusviise, mis toetaksid kogu teksti loogilisust ja terviklikkust. Info järjestamisel on mitmeid viise: – ajaline ehk kronoloogiline järjestus (enne-nüüd-tulevikus); – ruumiline (kohast lähtuv) liigendus (meil-mujal, lähedal-kaugel, esiplaanil- tagaplaanil); – loeteluliigendus (olulisest vähem oluliseni, üldisest üksikuni ja vastupidi); 8
salme.ee on küll kohanimi, ent viitab Salme kultuurikeskusele, nii ka www.haabersti.ee, mis viitab tegelikult linnaosa asemel vabaajakeskusele. Kõige eksitavamad on tüübinimedega domeeninimed, nt www.ametikool.ee on Kuressaare ametikool, www.hariduskeskus.ee on Pärnumaa Kutsehariduskeskus, www.jaam.ee on Eesti raudteemuuseum Haapsalus. Nimede funktsioonid tänapäeva ühiskonnas - Nimedel on tekstis suur roll. Igas tarbetekstis on nimed. Tekstitöötluse seisukohalt on see probleem – nime ei saa analüüsida. Tekkinud on omaette uurimisala: nimede äratundmine (name identity recognition): tehakse suuri nimestikke ja loendeid, vaadeldakse nime positsiooni tekstis, nimele järgneva osise uurimine. - Nimesid on palju ja see on ebastabiilne, pidevalt muutuv uurimisrühm. Küsimusele „kui palju on nimesid?“ ei ole võimalik vastata, isegi kohanimede puhul.
annaabi.ee 
