Pärisa suurriigi tekkimise ajaks oli traditsiooniline religioon oluliselt muutunud. Pärimuse järgi olevat selle taga õpetaja ja usu-uuendaja Zarathustra. Tema õpetus pandi sajandite jooksul kirja Iraani pühade tekstide kogumikku, mis on tuntud avesta nime all. Tema õpetusel põhievat usku nimetati mazdaismiks. Õpetas, et maailma valitseb selle looja Ahuramazda ehk Tark Isand. Vanem rauaaeg Eelrooma ja rooma rauaaeg: perioodi nimetus, töö- ja tarberiisted, elatusalad, ühiskond, matmiskombed. Eelrooma ja rooma rauaaeg: ( u 500 eKr-50 pKr) oli sõdateta aeg perioodi nimetus- tööriistad olid rauast töö- ja tarberiisted- Rauast, pronksist ehted kivi jäi tahaplaanile elatusalad- põllu harimine, karjakasvatus, käsitöö areng, kalastus, küttimine, korilus ühiskond- asustus kaugenes veekogudest. Eluviis oli paikne. Elamud olid nelinurkse põhiplaaniga palktared.
Meditsiin- kuulsam arst oli V- IV sajandi vahetusel eKr tegutsenud Hippokrates, hiljem peeti teda mitmeköiteliste arstiteadusliku raamatu autoriks, tema seletuses olid haiguste põhjused looduslikud, tema meelest sõltus tervis nelja ihumahla(vere,lima, musta ja valge sapi) tasakaalust.Hippokratesele omistati ka nn Hippokratese vanne: arstide ametitõotus kaitsta alati patsiendi elu ja tervist. 2. Vanem rauaaeg Eelrooma ja rooma rauaaeg: töö- ja tarberiisted, elatusalad, ühiskond, matmiskombed. Eelrooma rauaaeg( u 500 eKr-50 pKr)- rauast tööriistad ja relvad olid tugevamad, teravamad ning vastupidavamad kui pronksist esemed.Esialgu suudeti rauast asju vähe hankida, sest raudesemed olid küllaltki kallid. Surnuid hakati matma tarandkalmetesse. Kalmed koosnesid kiviridadest või müüridest, mis piirasid nelnurkset tarandit. Surnud asetati tarandimüüride vahele,tunduvalt harvemini maeti põletatult.Majandus hakkas kiiremini arenema, võeti
annaabi.ee 
