Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"tarbepuude" - 3 õppematerjali

Mihklipäev
3
doc

Mihklipäev

koplisse jätta. Mihklipäevast lõppesid naiste välistööd. Algasid ühised linapuhastustööd: linarehed linade masindamise ja ropsimistega, mis tavaliselt talgukorras tehti. Need olid väga tolmused tööd. Selle eest olid õhtut lõbusad. Tantsiti ja lauldi. See oli poistele ja tüdrukutele kokkusaamise ja kohtamise aeg. Töö, aga edenes ja linarehed said pekstud. Hiljem tulid naistele ja tüdrukutele veel ketramis ­ ja kudumistööd. Meestel tulid aga puuraiumispäevad, haotegemine ja tarbepuude raiumine. Viimase suvepäeva kõrval oli Mihklipäev ka esmimeseks talvepühaks, nagu Maarjapäev oli esimeseks kevadpühaks. Kui Mihkipäeva ei peetud, tuli hunt järgmisel aastal loomadele kallale , ka vili ei kasvanud. Mihklipäeval tapeti talus lambaid, keedeti verikäkki, tehti õlut ja küpsetati sepikut. Ennevanasti viidud pool sepikut toapeale Tõnni vakka, tänutäheks Tõnnile, põldude ja karja haldjale, kes oli lasknud viljal põllul kasvada ja loomadel karjamaal ja koplis priskeks

Haldus → Kinnisvarahooldus
12 allalaadimist
Tähtpävade aastaring
10
doc

Tähtpävade aastaring

september): pärast usside urguminemise päeva polnud vaja neid enam karta. · Seeni arvati külvatavat pärtlipäevast (24. august). Jahiõnn. 5 · Öeldi ,et küünlakuus teeb jänes ühe ööga rohkem jälgi kui varsaga hobune terve suvega. · Karu kohta öeldi, et mardipäeval läheb ta talvepesasse, küünlapäeval keerab külge ja paastumaarjapäeval tuleb pesast välja. Metsatöö. · Kütte- ja tarbepuude raiumiseks peeti sobivaks aega novembrist veebruarini (jõuluaeg väljaarvatud). · Jüripäeval ei tohtinud puid istutada, karjavitsa murda ega elavat puud vesta, ristipäeval oksa ega lille murda. · Põllumaa raadamiseks ja heinamaalt võsa raiumiseks oli sobiv sügissuve kõige kuumem aeg karusepäeva paiku. · Saunvihtade valmistamiseks olid eelisajad, eriti arvestati kuu faasi, et vihad oleksid pehmemad ja ihu ei hakkaks pärast saunas käiku sügelema.

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
9 allalaadimist
Sissejuhatus Eesti ja Seto rahvausundisse
40
docx

Sissejuhatus Eesti ja Seto rahvausundisse

väga tähtsad. Toimus kiriku- ja agraarkalendri traditsioonide põimumine. Pühadeaegsed rahvakogunemised kabelite juures. Setomaal sõna jõulud on tundmatu. Kutsutakse talsipühaks. Ajatsükli väiksemad ringid Noorkuu: „üles“ kasvavate asjade istutamine/külv, juuste lõikamine, looma tapmine. Noorkuu on kasvatav aeg, igasuguste edendavate tööde jaoks hea. Vana kuu: „alla“ kasvavate asjade istutamine/külv, putukatõrje, võsaraiumine, tarbepuude mahavõtmine, Vana kuuga saadud haav paraneb ruttu. Täiskuu: kuuloomine: ilmamuutus Kui kuu vahetub ehk täiskuu ajal olevat oodata ilma muutumist. Hea aeg nõidumiseks. Nädalaring: neljapäev, laupäev-pühapäev Forselius 1680. a: neljapäeva peetakse rohkem kui pühapäev. Püha ei ole kusjuures neljapäev, vaid neljapäeva õhtu. Tööd ei tehtud, ka mitte tubaseid töid. Kui neljapäeval hakkas hämaraks minema, kaeti näiteks vokid kinni, et keegi ei saaks kedrata. Eriline

Kultuur-Kunst → Kultuur
31 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun