raskustele emaskitsedele (tabelid 1, 2). Pärast tallede võõrutamist on emaskitsed tavaliselt lahjunud, mistõttu tuleb neile planeerida sööta ka kehamassi juurdekasvuks. Toodud normid on mõõdukalt lahjunud emaskitsedele kus ööpäevaseks kehamassi juurdekasvuks on arvestatud 50 g. Kui on tegemist tugevasti lahjunud emaskitsedega, siis peaks neile planeerima 100 g ööpäevast massi-iivet, väga tugevasti lahjunud emaskitsedele aga 150 g. Sellest tulenevalt tuleks toodud tarbenormidele lisada metaboliseeruvat energiat vastavalt 3 või 6 MJ ja seeduvat proteiini vastavalt 21 või 42 g. Lõpptiinete kitsede (4...5 tiinuskuu) summaarsed toitefaktorite tarbenormid on saadud elatustarbe-, lootetarbe- ja kehamassi juurdekasvu tarbenormide liitmisel. Toodud normides on arvestatud, et tiine kitse enda kehamass suureneb kahel viimasel tiinuskuul keskmiselt 25 g ööpäevas. Sellest tulenevalt suureneb sel perioodil kitse kehamass (viljastusprodukte arvestamata) keskmiselt 3...3,5 kg.
voor sisse. Täistsükliga seafarmis on lisaks poegimissigalala veel vabade ja tiinete emiste sigala, kus peetakse ka sugukulte ja oma karja uuendamiseks kasvatatavaid noori sugusigu. Võõrutaud põrsaid peetakse võõrdepõrsaste sigalas ja nuumsigu eraldi nuumikute sigalas. 8. Poegimiste organiseerimine, emiste ja põrsaste hooldamine. Tugevate ja elujõuliste põrsaste saamiseks tuleb tiineid emiseid sööta vastavalt füsioloogiliselt põhjuendatult tarbenormidele ning pidamistingimused peavad olema korralikud. Nii emisele kui põrsastele tuleb luua vajalikud söötmis-pidamistingimused. Emised tuleb poegimissigalasse ajada umbes nädal ennem poegimist, et emised saaksid harjuda uue kohaga (stressist üle saaksid) ja et emis saaks harjuda sealse mikroobide kooslusega (et ternes oleks vajalikke immunoglobuliine). Poegimise lähenedes tuleb sulgu panna puhast allapanu, et emis saaks pesa teha.