Parasvöötme segamets: Puidu aastane juurdekasv on 2-3 m³/ha. Liigid: okaspuud, lehtpuud. Üsna hästi säilinud, kuigi mullad pole viljakad. Parasvöötme lehtmetsad: Üsna liigirikas, enamasti laialehelised lehtpuud. Kuiv lähistroopika (Vahemeremaad): Puidu aastane juurdekasv on 1-2 m³/ha. Liigiline koosseis: väärispuud, okaspuud, lehtpuud, erikasutusega liigid. Hinnang: metsade olukord on keskkonnakaitseliselt ülitähtsad, kuid on tugevasti laastatud ning tarbemetsi pole peaaegu üldse alles. Niiske lähistroopika (USA kaguosa): Puidu aastane juurdekasv on 15-20 m³/ha. Liigiline koosseis: kõik lehtpuud ja väärispuit. Hinnang: väga väärtuslikud. Olukord: tugevasti laastatud, eriti Hiinas ja USA-s. Pindala muutumine: Põhjariikides metsade pindala kasvab tänu metsa istutamisele. Lõunariikides metsade pindala väheneb, sest raie ületab puidu juurdekasvu. Maailmas tervikuna metsade pindala väheneb tänu Lõunariikidele.
Metsasus on suurem mägistel aladel, kus ligipääs neile on raske, tasasemad alad on metsavaesemad. Prantsusmaal kasvavad parasvöötme laialehelised metsad, Lõuna- Prantsusmaal vahemerelised igihaljad metsad, ja okasmetsad. Madalikel kasvavad peamiselt tamme- ja pöögimetsad, mägedes okasmetsad. Metsadest saadakse puitu, seal käiakse matkamas, jahil, seenel ja marjul. Metsamajandus on hästi aranenud. Üleraided on keelatud, keskonnakaitselised metsad on eraldatud, istutatakse tarbemetsi ja hooldatakse neid. Selle tulemusena kasvab metsade tootlikkus ja metsade pindala. Metsade kaitseks on ka Rahvusparkide programm. Puitu kasutatakse säästlikult, raisatakse minimaalselt. Prantsusmaa asub olulisel kohal maailma puidutööstuses. Puitu on aga vähe ja seda tuleb importida. Puidutoodete ekspordis asub riik maailmas 7. kohal. Prantsusmaa mööblitööstuse tooted on maailmas kõrgelt hinnatud. Joonis 6. Euroopa metsasus 19 9
annaabi.ee 
