Linnukasvatuses saadakse lihatõugude ristamisel broileritibusid. Lihtne tarberistamine seisneb selles, et paaritatakse kahte tõugu loomi ja saadakse ristandid, keda kasutatakse tarbeloomadena. Sea- ja linnukasvatuse aretusprogrammides toimub ristandjärglaste saamine enamasti erinevate puhtatõuliste vanemliinide ühendamise teel. Tarbeloomade saamiseks võib kasutada erinevaid ristamisskeeme. Lihtsaim skeem on F1 põlvkonna järglaste kasutamine tarbeloomadeks, kus kasutatakse ära dominantsusest tingitud heteroosiefekt (*). Keeruka tarberistamise korral ristatakse F1 ristandemasloomi kolmanda tõu isasloomaga, kus järglase heteroosiefektile lisandub ka emapoolne heteroosiefekt (ema on ise ka ristand). Toimub kahe või enam tõu vahel. Ristandemasloomi paaritatakse vaheldumisi erinevat tõugu isasloomadega. Vahelduva ristamise eesmärk on säilitada ristandite järgmises põlvkonnas heteroosi, mis ristandite omavahelisel paaritamisel kahaneb
tunnustes. 2. Tarberistamine e terminaalristamine eesmärk on tarbeloomade, tavaliselt nuumaloomade tootmine. Lihtsal tarberistamisel kõik järglased kasutatakse tarbeloomadena, kellelt järglasi ei võeta. Keerukal tarberistamisel jäetakse osa järglasi kasvama. Neid kasutatakse suguloomadena ja saadakse teise põlvkonna järglased, kes on tarbeloomadeks. 3. Vahelduv ristamine e rotatsioonristamine kasutatakse kahte või kolme tõugu. Esimese põlvkonna emasjärglastest jäetakse osa suguloomadeks, keda ristatakse tagasi ühe, seejärel F2 teise tõuga jne. 4. Vältav e ümberkujundav ristamine kohaliku tõu või loomaderühma parandamine mitme põlvkonna jooksul. (97,5% parandaja tõu veresust tagab puhtatõulisuse ja õiguse anda tõule nimi) 5
annaabi.ee 
