aastat. Fassaad avaneb õuele, tänava- ja õuesein on peaaegu ühesugused. Baroki stiili sümmeetrianõudele vastavalt on kõik avad ehk portaalid, kaubaluugid ja aknad rühmitatud seitsmele teljele. Arhitektuuriga kooskõlas on lakooniline ja toekas interjöör, kus domineerivad massiivsed ristkülikukujulised piilarid, mis jaotavad kõik kolm korrust kaheks lööviks. 1970. aastatel restaureeriti hoone arhitekt Aala Buldase projekti alusel ja kohandati tarbekunstimuuseumiks. 2004.a.-iseseisev muuseum. Disan liideti 2000.a. Kas on olemas ka välistarbekunstikogu? Kus? V: Jah, on olemas ka välistarbekunstikogu, Kadrioru lossis. Kas muuseumi kogus on ka rahvuslikke ehteid? V: Jah on, näiteks Krista Laosi ,,Minu Eestimaa", Anu Paal-rinnanõelad. Mis on autoritiraaz? V: Autoritiraaz on teise sõnaga autorilooming. Tekstiil. Nimeta erinevaid tooteid ja nende autoreid. V: Oskar Kallis ,,Siurulindu Kalevipojast", kavand 1915, teostatud 1997.
Meremuuseum. Kiek in de Kökis ja Dominiiklaste kloostris aga paiknevad Linnamuuseumi filiaalid. Raekoda on pärast restaureerimist saanud tagasi oma esindusfunktsioonid, kus korraldatakse kontserte ja pidulikke vastuvõtte. Samadel funktsioonidel on kasutusel Mustpeade vennaskonna hoone, mis on kokku ehitatud Olevi gildi kompleksi säilinud osadega. Suurgildi hoones paikneb Ajaloomuuseum, suur ait Aida 3 kohandati pärast restaureerimist aga Tarbekunstimuuseumiks. Raeapteek on kasutusel oma esialgsetes funktsioonides (kuigi nüüd juba kaua aega restaureerimistööde ootel suletud). Neitsitorn rekonstrueeriti kohvikuks, Lühikese jala väravatorn aga vanamuusika keskuseks. Keskaegses Raevanglas on pärast restaureerimist leidnud koha Raemuuseum ja fotonäitused. Hellemani tornis ning sellega külgnevatel linnamüüri kaitsekäikudel korraldatakse aga suviti kunstinäitusi. Uued funktsioonid on leidnud ka paljud keskaegsed elamud: