küpsetatakse leiba. Looduse jõudude abil aitavad tööloomad ja masinad atra vedades maad külviks harida. Mida teeb aga inimene? Ta ÕPIB kõigepealt loodust tundma. Ta katsub teaduse ja elukogemuse varal teada saada seda, kuidas saab kõige kergemini ja operatiivsemalt vähima aja-jõu ja töökuluga loodusvarasid ja jõudu oma teenistusse rakendada, kuidas looduses leiduvatele asjadele teist tarbekohast kuju anda. Ja ainult seda võib inimene oma majanduslikus tegevuses loodusega teha. Mida kõrgemal arengu astmel ta seisab, seda suuremat vilja kannab tema töö, seda kergemini suudab ta loodust oma teenistusse võtta. . 13.3 Töö tähtsus inimese majanduslikus tegevuses. Nagu veendusite, annab loodus inimesele oma materjalid ja jõud kasutada. Sellest materjali ja jõutagavarast peab inimene enesele kõike seda muretsema, mida ta oma eluülalpidamiseks tarvitab. Kuidas see sünnib
küttevee valmistamiseks. Põhiliselt kasutatakse kompaktseid VTSP-sid eramajades, kortermajadesse neid viimastel aastatel enam paigaldatud ei ole, kuna üha enam on levima hakanud mehaanilise sissepuhke ja väljatõmbe ventilatsioonisüsteemid (Karlsson jt 2003). Rootsi elamutes läbiviidud uuringutes leitakse, et VTSP kasutamine aitab õhuvahetuse kuludelt säästa ligemale 50 %. Eriti suur sääst on aga võimalik saavutada siis, kui kasutada koos VTSP süsteemiga õhuvahetuse tarbekohast reguleerimist. Sellise lahenduse korral on lisasääst ligikaudu 25 %. (Pavlovas 2003) Renoveeritavates kortermajades sõltub VTSP abil saavutatav sääst eelkõige paigaldatava süsteemi tehnilise lahenduse sobivusest konkreetse hoone tingimustele. VTSP süsteemi võib korterelamusse paigaldada, kasutades erinevaid põhimõttelisi lahendusi. Kõige sobilikuma lahenduse valimisel tuleb arvestada hoone tüübi, ventilatsioonisüsteemi lahenduse ja olemasoleva olukorraga ning soovitava