Valitsusringkondades arutati Eesti evakueerimist. · Rindel suri umbes 10 000 eesti sõdurit, suur oli vigastatute arv. Paljud sattusid sõjavangi. Kust sai tagasi pöörduda alles peale maailmasõja lõppu. Sellist inimkaotuste katastroofi polnud Eesti varem kogenud. · Kriisi haripunkt tuli 1916.aastal majandus oli ruineeritud, toorainete- ja kütusevarud lõppemas, transport ei suutnud tagada ettevõtete varustamist, valitses terav puudus tarbeainetest, toiduainete nappus ävardas näljaga suurlinnu. · Sõdurite seas levis sõjatüdimus, paljud lahkusid rindelt omavoliliselt. · Venemaa nõrgenemine pakkus uusi võimalusi vähemusrahvastele. Esimesena kasutasid kujunenud situatsiooni poolakad, kuulutasid 1916. 5.nov. iseseisva Poola riigi taastamise. Samalaadsed ideed tugevnesid Soomes ja Baltimaadeski. Kõik vajalikud poliitilised, majanduslikud ja kultuurilised eeldused omariikluse rajamiseks olid Eestis olemas.
võimaliku sissetungi puhuks, tekkis mõte luua rahvuslikud väeosad. Ideed toetasid enamohustatud L-Eesti tegelased Reimani ja Tõnissoniga eesotsas, kuna tallinlased suhtusid sellesse eitavalt. Hoogu lisas läti rahvusväeosade loomine ja nende panus Saksa vägede pealetungi peatamisel 1915 aastal, kavatsus jäi teostamata. Kriis jõuab haripunkti. 1916 oli Venemaa sõja tõttu kokkuvarisemise äärel. Majandus oli ruineeritud, ettevõtteid ei suudetud varustada, tarbeainetest oli puudus suur, toiduainete puudus ähvardas näljaga, inflatsioon põhjustas rahanduslikke raskusi. Sõdurite seas tugevnes üldine sõjatüdimus, üle pooleteise miljoni mehe oli omavoliliselt rindelt lahkunud. Valitsus oli segaduses, välislepingud ei lubanud sõjast väljuda, kuid halvenev seisukord ei lubanud seda ka jätkata. Räägiti paleepöördest keisri asendamiseks suurvürst Nikolai Nikolajevitsiga ning riigipöördest monarhia asendamiseks demokraatliku vabariigiga
annaabi.ee 
