kui tavadele, paragrahvile ja kultuurile, viimasele sõna kõige laiemas mõttes. 1. Igaühel meist on õigus osa saada Eestimaa looduse kaunidusest, rahust ja loodusandidest. Seadus lubab kõikjal korjata marju, seeni, lilli, sarapuu- pähkleid, ravimtaimi ja muid loodusande, keelatud on aga tehnilise toorme varumine (pajukoor, männivaik, sammal jms) loodusreservaatides ja era- maadel, kus maaomanikud seda vastava tähistuse või tarastusega keelavad. Sellisel juhul tuleb nendel maadel viibimiseks küsida omaniku luba. 170 2. Veekogude kallastel on kõigile avatud 10 - 20 m laiune kallasriba rajaga, mida ka omanik ei tohi sulgeda. Sellist kallasrada ei ole vaid loodusreservaatides. 3. Veekogud on kõigile kasutamiseks ja lihtkäsiõngega kalastamiseks lubatud avalikud veeteed, välja arvatud väikesed umbjärved eramaadel (kas alla 5 ha
võimaluse selle ületamiseks sobivas kohas. Sillad ja purded väikejõgedel peavad võimaldama normaalse veeseisu ajal nende alt paatidega läbipääsu. Avaliku või avalikuks kasutamiseks määratud veekogu omanikul või muul valdajal lasub kohustus hooldada veekogu, koristada vettelangenud puid, tagamaks jõe kallaste kindluse ja jõe kasutamise veeteena. Suusaradadel liikujad peavad arvestama karjamaa- ja muu tarastusega, mida ei tohi kahjustada. Maaomanikud või muud maavaldajad peavad kõigile võimaldama juurdepääsu jalgsi nende maadel asuvatele muinsuskaitse- ja loodusobjektidele, samuti supluskohtadele, purretele tavakohastel jalgradadel, jalgsi läbitavatele koolmetele ning joogikõlbliku veega looduslikele joogiveeallikatele. Omaniku õueaiamaal paikneva objekti külastamiseke on siiski loa küsimine vajalik.
annaabi.ee 
