Tartu-Tallinna opositsioon kujuneb välja 1930ndate jooksul, pol võim eeldab tsentreeritust. Tartult hakatakse kultuurilist võimu ära võtma. Vaieldakse selle üle, kus peaks olema EKL peakorter, sama Loominguga, mis viiakse Tallinna. + 1940-44 (okupatsioonist okupatsioonini) ajajärk jääb eraldi oma segasuse tõttu, võimud vahetuvad ja uus struktuur ei suuda ennast kehtestada. Teine võimalus periodiseerida kirjandust: 1) 1905-1921 (Noor-Eestist Tarapitani) 2) 1922-1944 ("Kõrboja peremehest" teise Nõukogude okupatsioonini) Näeme N-E III albumist alates vaimset esteetilist pööret ja pööre läheb edasi 1920ndate alguseni välja. Eriti oluline on küsimus mitte niivõrd Tarapitas, vaid selelst, et Siurut ja N-E on võimalik vaadelda ühe ja sama esteetilise vormi erinevaid avaldumisvorme. Teatavas mõttes arendab Siuru revolutsiooni, mida N-E alustab. Omakorda hakkavad pöörded vaibuma, klassikalised teosed pannakse paika
Üks võimalus periodiseerida kirjandus 1917 - 1928 (Siurust, ,,Toomas Nipernaadini") 1929 - 1940 (,,Õnnevarjutusest" [Marie Underi ballaadikogu] okupatsioonini) 1940 -1944 (okupatsioonist okupatsioonini) Sõja ajal ilmub raamatuid vähem, sest paberit on vähe. Samas, kui midagi ilmus, siis kohe suure tiraaziga. Teine võimalus periodiseerida kirjandus 1905 1921 (Noor Eestist Tarapitani) -> Uusromantilise kirjanduse tippaeg. Siuru ja Tarapita jätkavad Noor Eesti pakutud raamides. 1922 1944 (,,Kõrboja peremehest" teise Nõukogude okupatsioonini) -> Tammsaare on hakanud siis oma klassikalisi teosed kirjutama. SIURU 1917 1920 Artur Adson ,,Siuru-raamat" (1949, a tr 2007) Nigol Andresen ,,Siuru". Murranguaegade kirjanduslikust liikumisest. Looming 1973, nr 7 Toomas Haug ,,Sonetid" ja ,,Siuru" Retseptsiooniloolist. Looming 1981, nr 6
annaabi.ee 
