toimel vastavasse sootsiumi. Inimene ei ole oma tahteaktides enam absoluutselt vaba. Ta peab arvestama üldiste huvidega ning tagajärgedega, mida tooks kaasa üldiste huvide eiramine. Sotsiaalsed normid on seega inimeste käitumise suunamise viisiks ja vormiks, seeläbi ka üksikisiku sotsialiseerimise vahendiks. ----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- 1 Prof. O.Taranovski loetleb vaid neli esimest tunnust (vt Taranovski, 140, lk 61), kuid kindlasti tuleb lisada oluliste tunnustena ka abstraktsus ja kehtivus aegruumis, mis on universaalsete tunnustena omased kõigile sotsiaalsetele normidele. 11 Osa sotsiaalseid norme võib toimida seejuures vaid vastava sootsiumi, mitte kogu ühiskonna tasandil. Ülaltoodus seisneb sotsialiseeriv funktsioon.
Nemetskije kreisõ. Sverhregionalnõje kommunalnõje upravlenija v Evrope. Nemetskii Landkreistag . Bonn, (1991) 134. Ratibor,V. Pravovoje gosudarstvo. (The Rule of Law). Overseas Publications Interchange Ltd.London, 1990 135. Sovremennõi konstitutsionalizm (po materialam sovetsko-britanskogo simpoziuma). Moskva. 1990 136. Teorija gosudarstva i prava. 2-e izdanije. Pod. red. professora Mokitševa K.A: "Juriditšeskaja Literatura ", Moskva,1970 137. Taranovski, O.V. Utšebnik entsiklopedii prava. Jurjev [Tartu], 1917 ********************************************************************************************************* II. NORMATIIVAKTID 138. Eesti Vabariigi põhiseadus. Eesti Vabariigi põhiseaduse rakendamise seadus.Riigi Teataja toimetuse väljaanne.Tallinn,1994 139. Euroopa kohaliku omavalitsuse harta (ETS-122) (Council of Europe. Nr.122 European Charter of local Self - government . Strasbourg,15.X
annaabi.ee 
