jahivaldus Biaùowiea põlismets Poola ja Valgevene piiril, kaukaasia pürja (B. b. caucasicus) pelgupaigaks mägimetsad Kaukasuse loodenõlvadel. Esimese maailmasõjaga alanud sündmused viisid looduslikult elavate pürgade väljasuremiseni. Biaùowieas tapeti viimane ulukpürg salaküti poolt 1919. aastal. Palju kauem ei elanud ka kergema kehaehitusega kaukaasia pürg, kelle viimane isend tapeti 1927. aastal. Liiki jäid hoidma kümmekond Saksa, Poola ja Rootsi loomaaedades ning tarandikes elavat looma. 1923. aastal tuli Pariisis kokku rahvusvaheline pürgade päästmise konverents, mis otsustas sisse seada esimese rahvusvahelise ohustatud liikide registri (suguregistri). Lühikese ajaga koguti kokku üle Euroopa laiali pillutatud pürjad, moodustati paljunduspaarid ja paljundusgrupid. Üksnes sel moel oli lootust pürg kui liik päästa täielikust väljasuremisest. Arvukuse taastamine oli keeruline ja aeganõudev töö, see toimus esialgu Biaùowiea
viiksjänes (Ochotona pusilla), kaljumäestikku asustav Ameerika viiksjänes (Ochotona princeps) ning Tiibetist ja Hiinast pärit dauuria viiksjänes (Ochotona daurica) on teiste jäneseliste seltsi kuuluva sugukonna viiksjäneslaste esindajad. Nad kuuluvad nende väheste imetajate hulka, kes jäävad ellu ka enam kui 6000 meeteri kõrgusel merepinnast. Vanadel koopajoonistel on tihti kujutatud jänest. Vanad roomased pidasid neid müüritud tarandikes. Jäneseliha peeti toona delikatessiks. Põhiandmed Suurus Keha pikkus: 48-68 cm. Saba pikkus: 3,5-10 cm. Kaal: 2,5-5 kg. Paljunemine Suguküpsus: 1. Eluaastal. Innaaeg: Varakevadel ja suvel. Tiinuse kestus: 50 päeva. Poegade arv: 1-5,tavaliselt 3 poega. Eluviis Harjumuspärane eluviis: Erak, innaajl, sügisel ja talvel koguneb väikestesse karjadesse. Toitumine: Rohi , taimed, madalkasvulised põõsad. Eluea pikkus: Umbes 2 aastat, erandjuhtudel 8-9 aastat.
küllastunud, nii pakkisime laagri kokku ja asusime rännakule läbi varjuliste kuusemetsaaluste , üle mägiojade mäekuru poole, millega me eelnevalt pikalt silmsidemes olime. Piirkond on asustatud lehmakarjadega, kes kõnnivad kaelakellade saatel vabalt ringi. Värvuste skaala oli väga lai. Lehmad lüpstakse spetsiaalstes tarandikes , enamus piimast tehakse toorjuustuks, meie nägime Magura küla kohal mägedes ka piimamannergutega ratsanikke. Rahvas tundub olevat tagasihoidlik ja töökas. Kurult avanes järgmine vaade allasetsevatele sipelgatena kihavatele küladele kuplilisel ideaalmaastikul, taamal taustaks Bucegi mäeaheliku pilvelooris kaljuahelik. Väga imposantne kolmemõõtmeline vaade! Laskusime pimesi läbi pöögimetsa alla sööstes
Hiljem ristati malta koeraga teisi tugusid, näiteks puudlit ja kääbusspanjelit. Tugu ristati ka Ida-Aasiast toodud kääbuskoertega, kes toodi Inglismaale Lääne-India kaudu. Selline tugude segamine päästis küll malta koera väljasuremisohust, kuid muutis tu väga ebaühtlaseks ja erinevaks. Tänapäeva malta koer vib oma välimuse eest tänada aga Inglismaa aretajaid. Malta koer on oma iseloomult elurmus koerake, kes aga vajab palju hoolimist ja hellitusi. Seda koera ei saa pidada tarandikes vi puuris, samuti suurtes kennelkasvandustes. Nagu kik väiksed koeratud, ei sobi temagi väikeste laste mängukaaslaseks. Ka malta koer vajab liikumist, kuid ta ei ole jooksukoer. Ta tipib meelsasti omaniku krval jalutusretkel, kuid ei pane pahaks ka süles kandmist. Karvastik peab olema siidine, sirge ja ulatuma maapinnani. Värvus peab olema puhas valge. Kasukat peab kammima ja harjama iga päev, sest see on kerge vanuma ja määrduma. Vajadusel vib pesta koera ka iga nädal
annaabi.ee 
