1 NÕUKOGUDE-AFGANISTANI SÕDA Nõokogude-Afganistani sõda toimus 19791989. aastal. Nõukogude-Afganistani sõda oli üheksa-aastane konflikt, kus NSV Liidu sõjalised jõud sõdisid mudzahiidide vastu. Nõukogude väed sekkusid 1979. aastal ja alustasid lahkumist 15. mail 1988. Lõplikult viidi Nõukogude sõjajõud Afganistanist välja 15. veebruariks 1989. Afganistanis oli pärast monarhia kukutamist võimul marksistlik Nur Muhammad Taraki. Pärast poolteist aastat kestnud valitsusaega tõrjuti Nur Muhammad Taraki kõrvale ja Afganistani Rahvademokraatliku Partei etteotsa sai 1979. aasta septembris Hafizullah Amin. Pärast seda, kui Amin keeldus NSV Liidu abist poliitilise olukorra stabiliseerimiseks, halvenesid NSV Liidu ja Afganistani suhted. 1979. aasta 25. ja 26. detsembril hõivasid Nõukogude väed pealinna ja tähtsamad linnad. Peamiselt planeeris operatsiooni KGB polkovnik Grigori
propageerides. Reformide käigus hukkus tuhandeid inimesi.Ameerika Ühendriikide valitsus asus toetama vastupanuliikumist, lootes Nõukogude Liitu Vietnami sõja laadsesse konflikti vedada, et sel viisil Nõukogude Liidu lagunemisele kaasa aidata. Afganistani uues valitsuses tekkinud ja kiiresti vägivaldseks arenenud võimuvõitluses jäi peale peaminister Hafizulla Amin, kes 1979. aasta septembris president Nur Muhammad Taraki võimult kõrvaldas ja hukata lasi.Amin keeldus NSV Liidu abist poliitilise olukorra stabiliseerimiseks, mille tulemusel halvenesid NSV Liidu ja Afganistani suhted. Vägede sisseviimine Afganistani oli NSV Liidu tippjuhtkonnal olnud plaanis juba mitu kuud ning Afganistani valitsus oli saatnud kümmekond sellelaadset palvet.Häire korras saadeti piirile kõigepealt motolaskurdiviisi pataljon ja neile järgnesid 108. motolaskurdiviisi kõik väeosad. Detsembris formeeriti 40
1973. a sõlmitud relvarahu oli USA jaoks häbiväärne ning lisaks sellele ei toonud see kaasa ka rahu: varsti alustas Põhja-Vietnam ulatuslikku pealetungi ning kaks aastat kestnud verise kodusõja lõppedes ühendati Vietnami põhja- ja lõunaosa Vietnami Sotsialistlikuks Vabariigiks. TSEHHOSLOVAKKIA 1968.a tungis NL sisse ja lämmatas tsehhide ja slovakkide vabaduspüüded. AFGANISTAN 1979-1989.a Afganistanis oli pärast monarhia kukutamist võimule tulnud Moskva-meelne N. M. Taraki. Kiiresti alustati marksistlike ümberkorraldustega: lõhuti ühiskonna traditsiooniline struktuur, viidi ellu halvasti läbimõeldud maareform ning piinati või tapeti senise vaimse, poliitilise ja religioosse eliidi liikmeid. Kõik see tekitas ühiskonnas vastumeelsust ja rahutusi. Taraki tõrjuti pärast 18-kuud valitsemisaega kõrvale ja Afganistani Rahvademokraatliku Partei etteotsa sai 1979. a septembris Hafizullah Amin. Kui seni oli sõjaline ja materiaalne
President Nixon astub Watergate'i skandaali tõttu ametist tagasi 1975 Angolas ja Mosambiigis seatakse NL-i toetusel ametisse marksistlikud valitsused, algab kodusõda.Helsingis toimub Euroopa julgeoleku- ja koostöönõupidamine 1976 Argentinas tulevad võimule sõjaväelased 1977 Jimmy Carter astub ametisse USA 39. presidendina 1978 Krakowi peapiiskopi kardinal Karol Wojtyla valitakse paavst Johannes Paulus II-ks Afganistanis tuleb võimule Moskva-meelne Nur Muhammad Taraki 1979 Kukutamaks Hiina toetatud punaste khmeeride reziimi, tungib Vietnam Kambodzasse. Hiina ründab Vietnami, kuid ei suuda edu saavutada NL invasioon Afganistani. Algab 10 aastat kestnud Afganistani sõda ja lõpeb pingelõdvenduse periood Iraani revolutsionäärid hõivavad Teheranis USA saatkonna ja võtavad rohkem kui sada ameeriklast pantvangi 1980 Iraanis kukutatakse USA-meelne sahh, kehtestatakse nn islamivabariik ajatolla Khomeini juhtimisel
annaabi.ee 
