Iga kuritegu kahjustab ühiskonna ettekujutust normipärasest käitumisest. Inimeseteadvus reageerib erinevatele tegudele erineva intensiivsusega. Durkheim arvab, nt kui võrdleme tahtlikku tapmist ja halba maitset, siis reageering on erineva intensiivsusega. Oluliseks momendiks nende kahe elemendi inimteadvuse ja käitumisakti vahel on veel aja mõiste, konkreetne situatsioon, kus see käitumisakt aset leiab, nt tavaliselt on suhtumine tahtlikku tapmisesse negatiivne ja tavaliselt inimese teadvus reageerib intensiivselt, kuid mõningates erandlikes tingimustes, nt sõjas on kuriteoks hoopis mittetapmine. Durkheim on leidnud, et ühiskonna haiguslikku e patoloogilist seisundit kuritegevus otseselt ei näita, kuid samas märgib, et teatud tingimustel võtab kuritegevus ebanormaalsed jooned. Ühiskonna jaoks muutub kuritegevus ohtlikuks, kui ületab piirid, mis on normaalsed antud tüüpi ühiskonnale ja
Sellepärast siis: kas meil on vaja kuninga ja keisri tapjaid? Ei ole. Näete: nihil, ei midagi! Selle poolest oleme nihilistid. Sest mina ütlen: sotsialismus on venelaste ja sakslaste asi, vene üliõpilaste asi. Nemad teevad mässuga sotsialismust. Kui saate kõrd ülikooli, näete oma silmaga, kuidas nad seal teevad sotsialismust. Eestlane ei tapa oma keisrit, sest see on vene keiser ja meie armastame teda, oleme temale truud. Nihil -- ei midagi sellesarnast! Mis keisri tapmisesse puutub, siis on kõik eesti mehed nihilistid -- mina, teie, Tigapuu, Lible, Vainukägu, kõik, kõik, kõik. Prantslased ja inglased ei ole nihilistid, nemad tapavad oma kuninga või keisri kohe, kui aga kätte saavad ja kui paras aeg. Venelased niisamuti, sest nemad ei taha teistest maha jääda. Meie teeme nagu sakslased: oleme truud, peame kõrda ja heidame alla. Subordinatsioon. Nihil -- ei midagi, mis on kõrravastane
annaabi.ee 
