KALEVIPOEG Päeva tõusul tõstis Kalev pead, tõusis isutukile, tuli püsti. Võttis mõne kulbi leemepajast linnupetet keha karastamiseks. Kalevipoeg lootis leida kohta, kust ta pääseb põrgu piiridele, et jõuda alla-ilma. Ta jõudis koobaste juurde, piilus prao servalt koopasse, lootes leida rada, mida mööda on võimalik käia. Tee koopasse oli pime, suitsune ja tahmane. Kalev ei näinud suitsu sees kõndida. Tark lind lausus: ,,Kõlise kelluke, kuuluta kullakeelt!" Kalev mõistis, täitis kaarna käsku. Kuldkellakese kõlin puistas paksud suitsupilved. Kalevipoeg seadis sammud koopasse, seal oli pime, seega pidi Kalevipoeg käsikatsel edasi liikuma. Kusagilt pimedusest hüüdis hiireke: ,,Kõlista kellakest, kuuluta kellakeelt!" Kuldkellakese kõlin puistas ära pimeduse. Kalevipoeg jätkas oma teed. Teepeal oli peenest poordikarrast ja hõbekarra heidekesest võrk. Kalevipoeg hakkas seda lahti harutama, kuid võrk hakkas...
avaldavad ennast ka kirjakujus. V~oetakse kasutusele salam¨argid , mis on tahtlikult arusaamatuks moonutatud ning k~ orvalistele isikutele m~oistmatud. Salam¨arkide puhul on ilmselt tegu selliste soovide v~ oi managa, millest keegi ei tohtinud teada saada, vastasel juhul mana luhtuks v~ oi p¨o¨orduks koguni kirjutaja enese vastu. Muinasriikide vahelises s~ojapidamiseks oli vaenuv¨aele ~onnetuste manamine oluliseks toeks otsesele s~ojalisele taplusele. Vaenlase ¨aras~onamine ja kurja kaela manamine oli muistses s~ojapidamises strateegilise t¨ahtsusega. Pronksn~oudele kantud loitsude ja mana t~ottu, olen k¨aesoleva t¨o¨o lisas kasutanud rituaalanuma vastena terminit loitsu- v~oi manan~ou. Erinevalt luukirjast pole pronkskirja kunagi `¨ara kaotatud' ning juba kasutab oma seletustes viiteid pronkskirjutistele. Iidsetest aegadest on pronkskiri olnud iseseisvaks uurimisalaks . 20
annaabi.ee 
