Riigikohtu esimees on Märk Rask. Ta juhib ja esindab riigikohut ning teeb Riigkogule ettepaneku Riigikohtu kohtunike ametisse nimetamiseks. 3.9 Surmanuhtlusel on tänini ka Eestis oma pooldajad ja vastased. Mis on nende peamised argumendid? Surmanuhtluse keelustamise pooldajad: 1) Oluline on see, et enam ei saa inimesele elu tagasi anda ta võttis teise elu. 2) Osa on veendunud, et tsiviliseeritud inimühiskonnas ei ole kohta surmanuhtlustele. Surmanuhtluse keelustamise vastased: 1) Tapjatest ei saa inimesi (sinna hulka ei kuulu enesekaitsena tapmine). 2) Erijuhtudel tuleb surmanuhtlus säilitada. Süütuse presumptsioon kriminaalmenetluse põhimõte, mille järgi kedagi käsitleda kuriteos süüdiolevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus.
luua eeldused iga inimese kaasamiseks ühiskonnaellu, et sel moel ära hoida tema hälbiv käitumine. Olustikulised ennetusmeetmed süütegude toimepanemisele kalduvate inimeste või kriminogeensete olukordade ja kohtade mõjutamine süütegude ennetamise eesmärgil. Selle eesmärgi saavutamiseks tuleb: 1) raskendada süütegude toimepanemist 2) suurendada süütegude avastamise tõenäosust 3) vähendada süütegudega saadavat kasu Tapjatest on 73% üle 25 a, 15% vanuses 21-25, 6% vanuses 19-20, 7% kuni 18a. Vanuserühma osakaal Vanuserühmas Vanuserühma osakaal Kuritegeliku tapjatest aastaid elanikkonnas aktiivsuse koefitsent Kuni 7% 5 12% 0,6 18 19-20 6% 2 5% 1,3
teadlik kõrvale kaldumine õigusnormidest. 5. Enesetapud on samuti tõsine probleem, sest a. meeste seas on see nii kõrge, et maailmas oleme 3 kohal, naiste konkurentsis oleme 6. kohal. b. Keskmiselt on 500-600 enesetappu aastas. c. Enim on tapjad töötajad, so 32%. St et töökollektiivid ei suuda oma liikmeid hoida ja siduda. Teisel kohal on töötud 25% siis tulevad pensionärid. d. 80% tapjatest on mehed, 45-54 on tihedaim vanus ÕIGLUSE KÜSIMUS JOHN RAWLS - Pakkus välja normatiivse õigluse teooria. Ebaõiglus on omane kõikidele ühiskondadele. Sotsiaalne õiglus on aga tihedalt seotud baasstruktuuri mõistega. Baasstruktuur on meetod, kuidas ühiskonna põhilised institutsioonid jagavad omavahel õigusi ja kohustusi. Põhilised institutsioonid ühiskonnas on: 1. Majanduslikud institutsioonid 2. Poliitilised institutsioonid 3. Juriidilised institutsioonid