Selts Hypocreales Sgk Clavicipitaceae Harilik tungaltera Claviceps purpurea Sgk Nectriaceae Punane komuseen Nectria Cinnabarina Paakspuu-komuseen Neonectria punicea Alamhmk. Taphrinomycotina Klass Taphrinomycetes Selts Taphrinales Sgk Taphrinaceae Kaseluudik Taphrina betulina Hmk. Kandseened Basidiomycota Alamhmk. Hymenomycotina Klass Agaricomycetes Selts Gomphales Sgk Gomphaceae Kuldharik Ramaria aurea
(5000 liiki teisseeni); ehitus - viljakeha tüübid (peiteosla e. kleistoteetsium, lehtereosla e. apoteetsium , sulgeosla e. periteetsium, kambereosla e. pseudoteetsium); eoskottide tüübid (operculate, inoperkulate), eoste arv eoskotis; strooma; pleomorfism , ana- ja teleomorf (vereva karikseene näide); homo- ja heterotallism; toitumistüübid (saprotroofid, parasiidid, sümbiondid); ökoloogia; levik; tähtsus. Kolm alamhõimkonda: Taphrinomycotina näidetena Taphrina betulina - kaseluudik (taimepatogeen), Neolecta (viljakehaga kottseent, kes on lahknenud evolutsioonis enne pärme), Pneumocystis carinii (inimese patogeen), Schizosaccharomyces octosporus (poolduv pärm). Saccharomycotina , viljakeha evolutsioonis taandarenenud; näidetena Candida albicans – inimese patogeen; Saccharomyces cerevisieae - leiva-pärmseen “tõeline” pärm. Pezizomycotina traditsioonilises mõistes kui viljakeha omav
Viljakehade põhitüüpe on neli: peiteosla, sulgeosla, lehtereosla ja askostrooma; Viljakehad võivad areneda otse substraadil või ka stroomades, ebastroomades või mütseelipõimikul; Paljudel esindajatel olemas seenemügarad (sklerootsiumid); Tüüpiline kottseente juures on pleomorfism; Oluliste taimehaiguste tekitajaid; Palju samblikke moodustavaid sümbiotroofe, vähem mükoriisaseeni. Kolm alamhõimkonda: Taphrinomycotina - Äärmiselt erineva ehitusega: suhteliselt komplekssed niitjad vormid, üherakulised pärmitaolised vormid. Prk. Taphrina Saccharomycotina - Kasvab tavaliselt üksikute rakkudena, esineb pseudohüüfe või ka tõelisi hüüfe. Viljakehad puuduvad. Candida albicans. Pezizomycotina - traditsioonilises mõistes kui viljakeha omav päriskottseen. Viljakehad võivad moodustuda üksikult või rühmiti, paikneda substraadi peal või selle sees. Eoskotid
annaabi.ee 
