Selles vaatuses juhtub veel kirjadega palju. Nimelt annab Polonius Hamleti poolt Opheliale mõeldud kirja ( Hamlet oli Opheliasse armunud) hoopis kuningale ning siis hakkab huvitama, et mis Hamletit vaevab. Claudius paneb selle pärast Hamletile nuhid järgi aga Hamlet saab sellest aru. Kõige olulisem selles peatükis on see, et lossi tuleb näitetrupp. Hamletil tuleb idee, et näitlejad võiksid etendada sellise näidendi, kus peaosaline tapatakse. Umbes nagu Hamleti isa arvatatav mõrv. Kolmanada vaatuse mõistab Claudius, et Hamlet ei ole enam tavaline. Kuningas aimas, et prints plaanib midagi. Selles vaatuses etendataksegi see näidend, mida Hamlet näitetrupil palus etendada. Hamlet jälgib etenduse ajal ainult Claudiust. Ta tahab kuninga meeleolust ja käitumisest aru saada, et kas tema ongi mõrvar. Kui näidendis tuleb mürgitamise koht, siis Claudius ei suuda end talitseda ja lahkub saalist
üldkogu otsusega (teeb ettepaneku VP-le nimetamiseks ja tema ka, kui on põhjus, annab luba menetluse alustamiseks). Teist kohtunikku nimetab ametisse RK VP ettepanekul ja menetluslikku immuniteedi võtab ära RK enamus oma otsusega. Ettepaneku võib teha ka õiguskantsler. Diplomaatiline immuniteet on saatkonnatöötajal (ka saatkonna tehnilistel töötajal ja nende perekondadel jne). Loomulikul seda ei ole autojuhtidel. See tähendab, et kui keegi tapatakse nt. riigisaladusega, siis selleks, et tema suhtes menetlust algatama, on vaja selle riigi, mida ta esindab luba. Üldreeglina seda ei anna. Tavaliselt seda lahendatakse diplomaatilisel teel ehk tunnistatakse persona non grata´ks. Millal tegu on alanud? Kui tegemist on tegevusdeliktiga (see seisneb ainult teost ja mingi tagajärgi ei nõuta), teo alustamisest kuni selle lõppemisega (peab silmas mingi eesmärgi). Tegevusetusdelikt (peab silmas mingi eesmärgi).
annaabi.ee 
