gradis. Iseseisvuse taastamise järel muutus olukord põllumajanduses kardinaalselt, agraar- reformi käivitumisel hakkas Eestis kiires tempos vähenema nii teravilja külvipind kui ka loomade (sh. sigade) arv. 2. Searümba kvaliteeti iseloomustavad faktorid (tapasaagis, rümba koostis, konformatsioon, seljapeki paksus, lihassilma pindala, liha marmorsus). Tapasaagis oleneb sea tõust, soost, vanusest, toitumusest, tapmise ja algtöötlemise tehnoloo-giast. Tapasaagis on rümba massi suhe tapaeelsesse kehamassi %-des. Sõltuvalt toitumusest ja kehamassist on see näitaja sigadel 75-85%. Raskematel ja parema toitumusega sigadel on tapasaagis suurem. 2009-2010. aastal Eesti Tõusigade aretusühistus läbiviidud katsetes kõikusid nuumsigade tapasaagised farmide lõikes 68 -72%. Rümba koostise määrab rümbas sisalduvate kudede vahekord: lihas-, side-, rasv-, luukoe hulk. Kaasajal hindab nii tarbija kui ka lihatööstus suuremat lihaskoe sisaldust rümbas, kuna
Iseseisvuse taastamise järel muutus olukord põllumajanduses kardinaalselt, agraarreformi käivitumisel hakkas Eestis kiires tempos vähenema nii teravilja külvipind kui ka loomade (sh. sigade) arv. 2. Searümba kvaliteeti iseloomustavad faktorid (tapasaagis, rümba koostis, konformatsioon, seljapeki paksus, lihassilma pindala, liha marmorsus). Tapasaagis oleneb sea tõust, soost, vanusest, toitumusest, tapmise ja algtöötlemise tehnoloo-giast. Tapasaagis on rümba massi suhe tapaeelsesse kehamassi %-des. Sõltuvalt toitumusest ja kehamassist on see näitaja sigadel 75-85%. Raskematel ja parema toitumusega sigadel on tapasaagis suurem. 2009-2010. aastal Eesti Tõusigade aretusühistus läbiviidud katsetes kõikusid nuumsigade tapasaagised farmide lõikes 68 -72% Rümba koostise määrab rümbas sisalduvate kudede vahekord: lihas-, side-, rasv-, luukoe hulk. Kaasajal hindab nii tarbija kui ka lihatööstus suuremat lihaskoe sisaldust
keelatud ravimeid, keskkonna saasteaineid üle lubatud taseme; kui veri on segunenud heitveega, mis sisaldab määratletud riskiteguriga materjali. 2. kategooriasse kuulub veri, mis ei kuulu 1. ega 3. kategooriasse: ülekanduvate haigustega loomade veri, taudikahtluse korral tapetud loomade veri. 3. kategooriasse määratakse toidukõlblik veri, kuid seda ei kasutata toidu otstarbel. Tabelis 18 on toodud tapasaagised loomaliikide kaupa, s.o rümba massi suhe looma tapaeelsesse elusmassi väljendatuna protsentides. Tabelites 19, 20 ja 21 on toodud tapasaaduste ja loomsete kõrvalsaaduste väljatulekud protsentides tapasooja rumba kohta. Veiste puhul moodustavad tapasaadustest/loomsetest kõrvalsaadustest suurima osa nahk, veri, pea, maod ja siseorganid. Siseorganitest kaalub kõige rohkem maks. Tapasaadused ja 3. kategooria loomsed kõrvalsaadused on mõlemad enam kui 20% suurima osakaaluga (tabel 20).
annaabi.ee 
