abil. Täpsemate fotole esitatavate nõuetega saab tutvuda Vabariigi Valitsuse määruses. Tehtud fotode proportsioone on võimalik kontrollida sablooniga, mille leiate siit. Sablooni printimisel palume mõõtkava mitte muuta. Kohapeal on võimalik tasuta dokumendifotot teha kõigis teenindustes peale Kärdla ja Otepää. Fotoboksis tehtud foto on digitaalne ning seda on võimalik kasutada kõikides teenindustes, posti või eposti teel esitatud taotlustel 14 päeva jooksul. Fotoboksis on foto tegemine kliendile tasuta. Väikelapsele dokumenti taotledes saate foto lihtsamalt teha fotograafi juures kui fotoboksis. Vajadusel küsige täiendavat informatsiooni või abi klienditeenindajalt. RIIGILÕIV Riigilõivu saab tasuda: · pangaülekandega; · teenindustes panga deebetkaardiga (kaardimaksele lisandub panga teenustasu. Täpsemalt saate sellekohast informatsiooni oma pangast) või sularahas;
Algus Noor-Eesti on 1903-1904 aastatel salajastest õpilasringidest alguse saanud kirjanduslik ja üldkultuuriline rühmitus, mis 1905. aasta suurte sotsiaalsete murrangute tuultes muutis oluliselt kogu Eesti vaimsust ja kultuuri. Rühmituse tegevaastateks loetakse ajakirjade "Noor-Eesti" ja "Vaba sõna" ilmumisaega 1905-1916. Noor-Eesti seadis oma ülesandeks Eesti ühiskonna muutmise. Loomingulise eneseavalduse taotlustel toimetas gümnaasiumiõpilane Suits aastail 1901-1902 trükki "Kirjanduse Sõprade" kolm albumit "Kiired". 1902. a. tegutses Tartus koolidevaheline ring "Eesti Külvaja". 1903. a. tekkis selle asemele uus ring, peamiselt kirjandusest ja kultuurist huvituv "Eesti Ühisus". 1904. a. kavandati seal "Kiirte" neljandat albumit, kuid otsustati sellele nimeks panna "Noor-Eesti". Nimetus võeti tarvitusele noorlätlaste eeskujul. Kuulsamad liikmed olid V. G
seninägematu ulatusega rahvaüritust, millele analoogi pole leida. Balti keti ulatus näitas, et rahvaste vabaduspüüdeid ei saada keegi murda. 25. augustil avaldas ERR eestseisus oma lühiläkituses sügava kummarduse "Eestimaa poegade ja tütarde ees, kes andsid endast parima usu ja lootuse leegi uueks puhanguks oma rahva südameis. Seistes ühisel joonel Eestimaal tundsime taas ühist vereringet, mis ei lase meie taotlustel hääbuda". 26. augustil võttis Moskvas NLKP KK vastu teravatoonilise otsuse olukorrast Balti riikides, kus Balti kett tunnistati natsionalistlikuks hüsteeriaks. Ekstremistlikud rahvajuhid aga võivat seda ohtu kogu rahvuse eksistentsi. Ähvardati, et vabaduspüüdeid ollakse valmis ka jõuga maha suruma. NLKP KK avaldusele olukorra kohta Baltikumis reageeriti erinevalt: kes hämmeldunult, kes murelikult, kes rahulikult. 28. augusti "Die Presse" kirjutas: "Pisut enam mõõdukust
annaabi.ee 
