tunnustatud visuaalse maskeerimise teooria esitamine; avastus, et flash-lag efekti tekkimiseks ei pea visuaalsed objektid oma ruumitunnustelt muutuma; proaktiivsete kiirendus- ja võimendusfenomenide uurimisel saadud originaalsed tulemused (ajas eelnev objekt kiirendab ja kirgastab ajas temale kiiresti järgneva naaberobjekti tajumist); ruumiliselt kvanditud kujutiste (sarnanevad TV-s ja ajalehtedes praktiseeritud anonüümsust taotlevatele ,,ruudustatud" kujutistega) tajumise paradoksid, kus tajumistingimuste paranemine ning tähelepanu koondamine hoopis halvendavad originaalkujutise äratundmist ming kus vaid väikese kvandiastmega muutusega kriitilises ruumirastri sageduspiirkonnas kaasneb dramaatiline muutus kujtise äratundmisastmes; maletajate kujtluses Stroop tüüpi interferentsi leidmine malendite sümboolse tähenduse ja nendega tehtavate aktuaalsete käikude vastuolu
vitaks Balti liiduvabariikide seisundi eripära ajaloolistesse ja juriidilistesse nüans- sidesse. Jegor Gaidar on üks väheseid autoreid, kes kirjutab otse, et Balti riigid tahtsid taastada iseseisvust, mille nad kaotasid Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmi- misel. Eesmärgiks oli reintegratsioon Euroopasse. Ta tõdeb, et Baltikumis tulid iseseisvust taotlevad jõud võimule demokraatlike valimistega. Sajudise võit Leedu Ülemnõukogu valimistel sillutas teed iseseisvust taotlevatele jõududele ka teistes vabariikides. Kevadel 1990 võtsid Balti riigid vastu suveräänsusdeklaratsioo- nid, kus iseseisvuse taotlus oli selgelt formuleeritud. Nende eeskujule järgnesid Moldova, Ukraina, Valgevene ja Venemaa. Baltikumi eripära oli selles, et seal toetas iseseisvust märkimisväärne osa metropolist pärit elanikkonnast. Gorbatšovi lääne survel vastuvõetud otsus 1991. aasta jaanuaris distantseeruda jõu kasuta-
annaabi.ee 
