juhid org-i kavandamisel aluseks võtma teatud põhimõtted, nagu tööjaotus, spetsiaalüksused, õiguste tsentraliseerimine, õiguste ja vastutuste tasakaal, alluvus ainult üele; neoklassikalise käsitluse puhul tuleb aga arvestada iga inimese individuaalsust ja situatsioonist tulenevaid nõudeid-vajadusi. 3.14 Mis tüüpi organisatsiooni struktuure eksisteerib? Lame struktuur, kõrge struktuur, lihtne struktuur, põhitegevuslik struktuur (organisatsiooni eesmärke vahetult taotlevaist ametikohtadest ja allüksustest koosnev põimik), tegevusalane struktuur (kõigi iseseisvaks muudetud ametikohtade ja allüksuste põimik), rivi ja staabiga struktuur, maatriksstruktuur (allüksuste tegvus on seotud nii vertikaalselt kui horisontaalselt), võrestruktuur (meeskonnatöö ja igasuunaline piiramatu suhtlemine). 3.15 Kuidas on organisatsioonide struktuurid ajas muutunud? Juhtimistasandite arv on vähenenud, juhtimisulatus aga suurenenud, töötajale on antud suuremad
iseloomulik paljudele alustavatele ettevõtetele; väike eripärastumine ja reegleid tegutsemiseks vähe; võim on keskendunud ühe isiku kätte; ülesannete kooskõlastamine ja kontrollimine on vahetu ning mitteametlik; kiire ja paindlik tegutsemine, odav ülalpidamine ning selge aruandlus; riskantsus - kõik sõltub ühest inimesest; väline spetsialiseerumine ja reeglistik. Põhitegevuslik siseehitus on organisatsiooni eesmärke vahetult taotlevaist ametikohtadest ja allüksustest koosnev põimik. Joonis 20. Organisatsiooni põhitegevuslik siseehitus (Üksvärav, 2004) suunatud ostjatele/klientidele; nii tippjuht kui ka iga allüksuse juht täidab kõiki töös ettetulevaid kohustusi ja ülesandeid; risk kaotada ülevaade olukorrast ettevõtte suurenemisel. 25 Tegevusalane siseehitus on organisatsiooni kõigi iseseisvaks muudetud ametikohtade ja
annaabi.ee 
