Heiti käis Tartu Treffneri gümnaasiumis, kus ta aga õpingud katkestas 1921. aastal ja asus tööle Kohtla põlevkivikaevanduses lihttöölisena proovides iseseisvalt toime tulla. Pärnu isakodusse naasnud, jätkas ta sealses õhtugümnaasiumis, mille lõpetas 1926. aastal. Samal aastal immatrikuleeriti Talvik Tartu ülikooli filosoofiateaduskonda. 1934. a. Sooritas ta üldise kirjanduse keskastme eksami Gustav Suitsule, ent seejärel loobus diplomit taotlemast ja eksmatrikuleerus. Ülikoolil, kaaslastel ning ülikooliõpilasseltsil Veljesto oli tema haritlas- ja kirjanikuelus tähtis osa. Olulist osa etendas ka Talvik ise kui arbujate sõpruskonna peamine vaimne koondaja. 1930. aastal tutvus Heiti Talvik noore proosakirjanikuna tähelepanu äratanud Betti Alveriga, kellega ta 1937. aastal abiellus. Ent rahulikku kooselu ja loomeaega ei antud kauaks. Saksa okupatsiooni aastail oli noorpaar suviti Betti isakodus Pühastes,
sest siinsetel linnadel ei jätkunud lihtsalt piisavalt kaitsjaid. Kapituleeruti igati soodsatel tingimustel. Kiriku, aadli ja linnade eesõigused jäävad kehtima. Aadel sai veel lubaduse, et reduktsiooni käigus riigistatud maad antakse neile tagasi. 1710. aastal otsene sõjategevus Eesti aladel lõppes. Pärast 1710. aastat Rootsi-vastane koalitsioon taastus. Nüüdseks loobus Poola taotlemast siinseid alasid, sest need kuulusid Venemaale, kes oli Poolast tunduvalt tugevam. Sõda kestis edasi veel 11 aastat. Sõda toimus Soome (Venemaa-Rootsi), Põhja-Saksamaa (Poola-Rootsi) ning Norra (Rootsi-Taani) aladel. Kõik kolm vastast osutusid Rootsist tugevamaks Rootsi ülemvõim Läänemerel murti. 1721. aastal sõlmiti Uusikaupunki rahu. Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa liideti Venemaaga. Rootsi sai nende alade kaotamise eest kompensatsiooni 2 miljoni taalrit (et suhteid siluda)
annaabi.ee 
