Ehitati 12. sajandil, hüljati 15. saj. Taasavastati alles 19. sajandil. Asub Kambodzas. Taoism Taoism (daosim, taojiao) on Vana-Hiinast alguse saanud filosoofiline ja religioosne õpetus. See on pigem tarkus, eluviisi alus, mida peetakse ainsaks tõeliseks hiinalikuks religiooniks. Ta on konfutsianismi ja budismi kõrval üks ,,Kolmest õpetusest", millel traditsiooniline hiina kultuur ja ühiskond rajaneb. Taosimi ja teiste religioonide vahele on raske piire tõmmata, seepärast on taosmi kui religiooni järgijate arvu raske määrata. Palju taoiste elab Hiinas ja Taiwanil, kuid on tugevasti mõjutanud naabermaade kultuuri (Jaapan ja Kagu-Aasia maad). Taosimi põhiteos on ,,Daodejing" (,,Raamat teest ja väest", ,,Kulgemise väe raamat"), mille arvatavaks autoriks on 6. sajandil eKr. elanud Laozi, keda peetakse ühtlasi õpetuse rajajaks. Laozi oli filosoof, kes õpetas inimestele, kuidas jõuda vaimse
Enamik religioone pakub oma järgijatele võimalusi regulaarseteks kogunemisteks ja paljud usundid pööravad tähelepanu religioosse kogukonna mõistele. Usundid, millel on olnud kõige suurem mõju, on saanud alguse erinevatest Aasia piirkondadest ja seejärel levinud kogu maailmas. Lääne-Aasia, India, Hiina ja Jaapan on olnud kõik viljakad pinnased tähtsamate usundite tekkeks. Igas konkreetses piirkonnas on tekkinud teatud erijoontega usund. Mina käsitlen antud referaadis taosmi. Taosim pärineb Vana-Hiinast, mis on religioosne ja filosoofiline usk. Taoism sai alguse kahe filosoofi tööst. Esimene neist, Laozi, keda paljud peavad legendaarseks, elas tõonöoliselt 6. sajandil eKr, Zuangzi, elas 300 aastat hiljem. Mõlemad kirjutasid võtmetekste, mis aitasid luau müstilist religiooni, mis on tuhandeid aastaid end pidevalt uuendanud. 1. Taosimi olemus ja tähendus